3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 17 3.2 Valguse murdumine (Snelli seadus) Valguskiirte sõltumatus seisneb selles, et lõikumisel nad ei mõjusta üksteist. Kiirte kõikumine ei sega neid jätkamast levimist üksteisest sõltumatult. Valguskiire langedes läbipaistva aine pinnale jaguneb kiir kaheks - peegeldunud ja murdunud kiireks (vt joonist). Nende kiirte suunad on määratud vastavalt peegeldumis- ja murdumisseadusega. Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga: = Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Langemis- ja murdumisnurgaga siinuste suhe on sin teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes sin = n21
fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks. Fookuskaugus f ja peeglit moodustava sfääri raadius r on seotud järgmiselt: f = r 2 Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F, nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. Murdumisnäitaja Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus murdub, st. muudab oma levimissuunda. Muutuse suurus on määratud murdumisseadusega, mille kohaselt valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ning langev kiir, murduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Seda siinuste suhet nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Esimeseks keskkonnaks nimetatakse seda keskkonda, kust kiir tuleb, teiseks seda, kuhu kiir läheb.
annaabi.ee 
