Mis on koherentsus ja millest on tingitud koherentsed lained? Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ja kuidas on see seotud suhtelise murdumisnäitajaga? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse.
oluliselt raskesti murduvamas võres. Näited hõlmavad klassikalisi "valgeid" aineid nagu suhkur, vaht, puhas liiv või lumi, puuvill, pilved, piim jms. Kristallvõre piirid ja ebaperfektsused teevad muidu läbipaistvad materjalid valgeks, Joonis 1 Valge lipp sümboliseerib allaandmist. nagu valgekvarts või mikrokristallilise struktuuriga merekarp. Sama kehtib tehisvärvide ja pigmentide kohta, kus valge saavutatakse kui täiuslikult jagatud kõrge murdumisnurgaga läbipaistev materjal on ajutiselt kõrvaldatud kontrastilise siduva ainega. Tavaliselt värvid sisaldavad kaltsiumkarbonaate ja/või sünteetilisi rutille mitte ühegi teise pigmendiga, kui soovitakse just valget värvust. Valguse teaduses on teatud hulk valguse värve, mida võib kutsuda `'valgeks''. Üks seeria selliseid värve mis väärivad sellist kirjeldust on värv mis kiirgab hõõgumisel erinevatel kõrgetel temperatuuridel
murdunud kiireks (vt joonist). Nende kiirte suunad on määratud vastavalt peegeldumis- ja murdumisseadusega. Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga: = Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Langemis- ja murdumisnurgaga siinuste suhe on sin teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes sin = n21 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum (praktiliselt ka õhk), saame niisugusel viisil n teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 , võime kirjutada n 2 ning murdumisseadus 1 sin n2
muutub elementaarsete lainete allikaks. Ajahetkel t2 jõuab samale pinnale punkt 2 ja samuti muutub elementaarsete lainete allikaks. Sama võib öelda punktide 3, 4 ... kohta. Iga sekundaarne laine aja jooksul tn= -t1 jõuab levida kaugusele r esimeses ja teises keskkonnas, nende mähispind moodustab peegeldunud ja murdunud laine frondi. Kuna keskkondade akustilised takistused C1ρ1 ja C2ρ2 pole võrdsed, on ilme, et peegeldumisnurk pole võrdne murdumisnurgaga. Oletame, et kahe homogeense keskkonna akustiline takistus on vastavalt ρ1C1 ja ρ2C2. Hetkel t1 jõuab keskkondi eraldava pinna punkti q tasalaine front. Vastavalt Huygensi printsiibile saab sellest punktist elementaarsete sfääriliste lainete allikas, mille poolt tekitatud lained hakkavad levima mõlemas keskkonnas - esimeses peegeldunud, teises murdunud laine. Olgu langeva laine elementide tähistuseks k, peegeldunud p ja murdunud m
annaabi.ee 
