24. novembril saabusid esimesed kommunistid Ungarisse ja kuulutati välja Kommunistide Partei Ungaris. 21. märtsil 1919 tõugatigi Ungari president Mihály Károlyi võimult ja loodi Ungari Nõukogude Vabariik. Peale 24. juunil toimunud sotsiaaldemokraatide mässu mahasurumist alustati repressioonidega. Need vähendasid kommunistide toetust. Nüüd ei suudetud enam võidelda mittekommunistlike naabrite Tsehhoslovakkia ja Rumeeniaga. 30. juulil murdsidki Rumeenia väed läbi ungarlaste nõrgast kaitsest ja jõudsid nädal aega hiljem Budapesti. Selleks ajaks olid kommunistid põgenenud Austriasse, jättes maha vaid mõned liikmed uue põrandaaluse kommunistliku partei organiseerimiseks. Kuigi moodustati uus valitsus, lõpetati selle tegevus 6. augustil, kui Budapesti sisenesid Rumeenia väed, tehes igasuguse lõpu kommunistide tegevusele Ungaris. Paljud kommunistid vangistati ja hukati
Vaenuväed kohtusid Leuktra lahingus Boiootia edelaosas. Selles võibolla kuulsaimas kreeklaste omavahelises lahingus rivistusid spartalased ja nende liitlased tavapärasesse faalanksisse, spartiaadid kuningas Kleombrotose juhtimisel selle paremal tiival, Teeba väejuht Epameinondas aga ei järginud traditsioonilist faalanksitaktikat, vaid koondas peajõud oma vasakule tiivale, otse spartalaste ja nende kuninga vastu, ja saavutas antud rindelõigus suure arvulise ülekaalu. Teebalased murdsidki Sparta paremalt tiivalt läbi, surmates u 400 spartiaati koos kuningas Kleombrotosega. Ülejäänud vägi peamiselt spartalaste liitlased säilitas küll võitlusvõime, kuid pidi langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. Leuktra lahingul oli tohutu psüholoogiline tähendust: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse Sparta sõjajõu vastu.
annaabi.ee 
