Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OBJEKTIIVNE NÄGEMISE UURIMINE JA RETINOSKOOPIA Õppematerjal Tallinn 2012 1 AMETROOPIA MÄÄRATLEMINE JA PRILLIDE MÄÄRAMINE Silmamudel Refraktsioonivigade selgitamisel on aluseks võetud redutseeritud silmamudel. Silma sarvkesta murdmisvõime on ligikaudu 43 dpt e 70% kogu silma murdmisvõimest. Redutseeritud silmamudeli refraktiivne murdmisvõime on 60 dpt ja silma pikkuseks on 22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest. Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenägev ehk hüperoopiline silm on lühem kui silmamudelis e see on
Toimetulek, valukäitumine ja füüsiline puue sõltuvad enam kognitiivsetest teguritest kui isiksuse omadustest või psühhopatoloogiast (Linder, Posto et al 2000). 23. Haiguse ja puude mõiste. 24. Silma ja kõrva ehitus ja talitlus (miks tekib pimedus, värvipimedus, topeltnägemine, lühi- ja kaugnägevus; kuulmislanguse põhjused tingituna keskkõrvast ja sisekõrvast) - Lühinägevus – kaugus läätsetest võõrkestani pkendatud või silma murdmisvõime liiga suur, seega valguskiired koonduvad ene võõrkestale sattumist - Kaugnähgevus – silma valgusmurdmisvõime nõrgenenud või silma optiline telg tavaises lühem, valguskiired seega koonduvad võrkkestast tagapool. - Värvipimedus – kui üks kolvikeste liigist puudub siis on - Keskkõrv – helilained kanduvad trummikilele, mis hakkab võnkuma, keskkõrvas kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus tekitatakse närviimpulsid, mis