nende kasulikkus on sama. Kasulikkuse muutus on piirkasulikkus. Kasulikkuselt samaväärsed, kuid hüviseid erinevas koguses sisaldavad tarbimiskomplektid moodus-tavad samakasulikkushulga (samakasulikkus-joone). Kahest teineteist osaliselt asendavast kahaneva piir-kasulikkusega hüvisest koosnevate komplektide samakasulikkusjooned on langevad ja nõgusad. Täielikest asenduskaupadest koosnevate komp-lektide korral on samakasulikkusjooned sirged ja kaaskaupadest koosnevate komplektide korral murdjooned. Asendusnorm / asenduspiirmäär MRS, see näitab, milles tuleb omavahel asendada kasulikkused. (3.loeng 8). Asendamise piirmäär näitab, millises proportsioonis ollakse nõus hüviseid asendama eelistustest lähtudes. 6 Tarbija reaktsioon hinnamuutusele elastsus ehk E. Hinnamuutust arvutatakse %. Valemi ees miinus märk. (3.loeng 10). Optimaalne tarbimiskomplekt Maksimeerib maja-pidamise kasulikkuse piiratud tarbimiseelarve korral
muud ei või ütelda, et nad on olemas, niisugused on need ,,Kuresaare vanad". Eriliselt tähelepandud on nende kahestumise ja ühtekuulumise liigutav lõpplahendus. Kui Kuresaare mats hakkab surema, siis lausub ta sõnakas eit härdaks heldides: ,,Või pole meie hästi läbi saanud? Oleme meie iial teineteisele halba sõna öelnud?" Nägelemine paratamatuna elunõudena, pahanduste muutumine kalliks mälestuseks teineteisest lahkudes - eks juhata juba selle kaksiksaatuse idüllisedki murdjooned Tammsaare inimkujutuse põhilisse problemaatikasse? Madalas tõsielus püsivate hingeliste antinoomilises paaripanekus oli nii siis Hansen- Tammsaare leidnud oma algelise proosakunsti lähtekoha. Selle vaatenurga omandanud, ei andunud noor kirjanik mitte taltsat abielulist leppimist või härrast meeleliigutust ülendava külarealismi epigooniks. Tema järgmine etteküündiv külasüzee osutab juba jõhkramat, tumedamat ja keerukamat kooselu mitmuses. ,,Kaks paari ja üksainus" on kasvanud