Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimetatud Võru kirjakeeleks, võro-seto keeleks või võro keeleks.
murrete sõnaraamat ja murdetekstide akadeemiline sari, ka elektrooniline 199 murdekorpus, põhinenud eelmistel aastakümnetel kogutul ja kirjeldatul. Paranenud publitseerimisolud on võimaldanud välja anda lisaks aastakümneid käsikirjas seisnud uurimusi. Samas on märgatav uurimissuundade mitmekesistumine. Ka uurimiskeskusi ja -rühmi on tulnud juurde. Juba sissejuhatavalt võib ütelda, et viimane kümnend on olnud valminud ja avaldatud tööde poolest eesti murdeuurimises rikkaim läbi aegade. Teiselt poolt on selle aja jooksul jäänud lahendamata ja võimendunud mitmed eesti dialektoloogia tulevikku varjutavad probleemid, mis on seotud kõigepealt uurimistöö põlvkondadevahelise järjepidevuse säilitamisega. Kuid neid on asjakohasem arutada ülevaate lõpul. Järgnevalt vaatlen kõigepealt eesti dialektoloogia viimast kümnendit asutuste ja uurijate lõikes, seejärel käsitlen andmekogusid, ainestiku publitseerimist ja tähtsamaid uurimusi.
annaabi.ee 
