kultuuri osana üldhariduskooli riiklikus õppekavas. Murrete kasutamist toetatakse regionaalkultuuri arendamise programmidega. Riik tagab seadusandlikult, et ajaloolisel murdealal võib ametliku kirjakeelse kohanime kõrval kasutada ka nime murdekuju. Murdekeelt võib kirjakeele kõrval kasutada ka avalikel siltidel, viitadel, kuulutustes, teadaannetes ja reklaamis. Murdeuurijaid Lauri Kettunen (1885 Joroinen 1963 Helsingi) pani aluse läänemeresoome keelte uurimisele ja õpetamisele Tartu Ülikoolis. Andrus Saareste (1892 Tallinn 1964 Uppsala) pani aluse eesti murdeainese süstemaatilisele kogumisele, uurimisele ja murdearhiivile. Ta oli keelegeograafilise uurimismeetodi juurutaja, kelle peateoseks jäi kapitaalne "Eesti keele mõisteline sõnaraamat IIV" (19581968). Paul Ariste (1905 Rääbise 1990 Tartu) on enim
Eesti Keele Instituudis ühendati 1999. a murdesektoriga soome-ugri keelte sektori vähesed jäänused, sektori uueks nimetuseks sai eesti murrete ja lähisugukeelte sektor. See muudatus ei ole aga tähendanud murdeuurimise sisulise tähtsuse ja osakaalu vähenemist EKIs. EKIs on murdeuurijatena praeguseni tööl enamik neist teadlastest, kes juhtisid murdesektori projekte ka aastal 1992. Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg)
annaabi.ee 
