praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. ´gz saab arvutada pinnase mahukaalu abil. ´p saab määrata kompressioonikatse andmetest (vt lisa p 2.3.6.) kui kõvera murdepunktile vastava pinge. Pinnasele varem mõjunud pinge ´p (eeltihene-mispinge) või ületihenemisteguri Rc usaldusväärsest määramisest sõltub vundamendi vajumi prognoosi vastavus tegelikkusele. Mingis pinnasekihis on enne vundamendi ehitamist pinge ´gz. Normaalselt tihenenud pinnasel ´gz = ´p ja igasugusel pinge suurenemisel vundamendist tuleneva koormuse mõjul toimub pinnase poorsuse vähenemine (ja seega ka vajumine) kopmressioonikõvera järsema osa järgi
Lähtepositsoo- nidel viibitakse võimalikult lühikest aega, et vältida avastamist vastase poolt. Lähtejoon on üksuse lähtepositsiooni eesmiste positsioonide joon või eraldi määratud maastikujoon, mille üksused ületavad käsus määratud ajal (H-hetkel). 3. Rünnak vastase rühmitusse Rünnakujoonelt sooritab rühm rünnaku vastase kaitserühmituse pihta. Rünnakule minnakse üldiselt oma kaudtule ohutuskauguselt. Rünnakujoon peab olema võimalikult lähedal murdepunktile, arvestades maastiku eripära, oma relvade tuld ja oma kaudtule ohutuskaugust. Pärast kaudtule lõppu peab rühm ründama vaenlase rühmitust oma tule toetusel nii kiiresti kui võimalik. Miinipildujatule ohutuskaugus on oma kaudtule sihtmärgi ja allüksuse va- heline kaugus. Tule täpsuse hajumise ja maastiku eripära arvestades võib ohutuskaugus olla: kompanii miinipildujarühmal (81 mm) 100...150 meetrit. 4. Lahing vastase rühmituses
annaabi.ee 
