jäljendamise kaudu. Laps hakkab rohkem jäljendama temaga ühesoo täskasvanule, kusjuures oma vanematele lapsed jäljendavad tihedamini, kui teistele täiskasvanutele. Laps juba suudab liigendada oma tegevuseid täiskasvanutega koostööst, mis mõjub ka kõnele: " Vova annab süüa!, " Tata valab vesi", aga pärast: " Mina mängin", " Mina lähen jalutama". Isiklikute tegevuste mõistmine on iseseisvuse uue plaksatuse aluseks ja valmistab järgmise murdeperioodi ette 3 aasta kriis. 1.3. Mängutegevus Sellel perioodil aineline-manipuleeriline tegevus muutub juhtivaks. Laps ei mängi, vaid manipuleerib esemetega, sealhulgas ja mänguasjadega, keskendudes nendega tegevustele. Aga vaatamata sellele, varase vanuse lõpus mäng oma esialgsetes (ainelistes) vormides ikkagi tekib. See on nii nimetatud lavastaja mäng, kus lapsega kasutatud esemetele antakse mängutähendus. Näiteks, õrisemisega veatud laua peal mänguklots muutub lapse silmis autoks
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 6. Linnad ja elamine urbanistlikus keskkonnas. Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades; · linnastumine e urbaniseerumine vs urbanism,; · linna elutsükli teooria: urbaniseerumise, suburbaniseerumise, deurbaniseerumise, reurbaniseerumise etapid · murdeperioodi teooria; · linnastumise erijooned sotsialismimaades; · Gemeinschaft vs Gesellschaft; · Simmel'i ,,uus inimtüüp"; · linnaökoloogiline lähenemine; · L.Wirth'i urbanism kui eriline linlik elamisviis; · sotsio-ruumiline segregatsioon; · eeslinnastumine e suburbaniseerumine; · taaselustumine (gentrification) - kuidas toimub: nõudlusest ja pakkumisest lähtuvad seletused. II osa · Megalinnad, ehk hiidlinnad. Megalinnade probleemid
annaabi.ee 
