identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimetatud Võru kirjakeeleks, võro-seto keeleks või võro keeleks. Üle poole uurimuses osalenutest nimetas enda kõneldavat kohalikku keelt võro keeleks. Artiklis kasutatakse kõigi küsitluses esinevate keelekujude üldnimetusena mõistet lõunaeesti keel. 3
4.9 Mis on konsool? tala, mis on toestatud ainult ühes otsas kinnise toega 4.10 Mis on lihttala? Lihttala on ühesildeline tala, vardakujuline konstruktsioonielement, mis töötab peamiselt paindele. 4.11 Kuidas avaldub painutav punktkoormus paindemomendi ja põikjõu epüüridel? põikjõu Q epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra; paindemomendi M epüüril murdena 4.12 Kuidas avaldub painutav punktpöördemoment paindemomendi epüüril? väljendub paindemomendi M epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra 4.13 Kuidas saab paindemomendi epüüri abil hinnata varda painde iseloomu? Kui paindemomendi M epüüri joonestamisel kanda positiivsed väärtused allapoole, siis on ülevalt alla mõjuva joonkoormuse mõjualas paindemomendi epüür nõgus 4
on ühtlase varda ristlõige C, kus mõjuvad mõlema sisejõu suurimad väärtused. 6.3.3.5. Painde sisejõuepüüride tunnused PRAKTILISED JÄRELDUSED 1. Iga painutav üksikjõud-koormus F väljendub: · põikjõu Q epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra; · paindemomendi M epüüril murdena; 2. Iga painutav üksik-pöördemoment M · tema mõjule vastavas suunas; väljendub paindemomendi M epüüril · tema väärtuse võrra; astmena: 3. Paindemomendi M väärtus varda otsas ei võrdu nulliga ainult siis kui selles otsas mõjub üksik-pöördemoment (kas aktiivne koormus või toereaktsioon); 4. Paindemomendi M väärtuste märk (+ või -) on seotud paindunud varda kujuga:
on ühtlase varda ristlõige C, kus mõjuvad mõlema sisejõu suurimad väärtused. 6.3.3.5. Painde sisejõuepüüride tunnused PRAKTILISED JÄRELDUSED 1. Iga painutav üksikjõud-koormus F väljendub: · põikjõu Q epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra; · paindemomendi M epüüril murdena; 2. Iga painutav üksik-pöördemoment M · tema mõjule vastavas suunas; väljendub paindemomendi M epüüril · tema väärtuse võrra; astmena: 3. Paindemomendi M väärtus varda otsas ei võrdu nulliga ainult siis kui selles otsas mõjub üksik-pöördemoment (kas aktiivne koormus või toereaktsioon); 4. Paindemomendi M väärtuste märk (+ või -) on seotud paindunud varda kujuga:
annaabi.ee 
