.......................12 2.4. Sõna ema 1890., 1950. ja 1990. aastatel ilukirjanduskeeles.................................13 2.4.1.1890. aastate ilukirjanduse vasted..................................................................13 2.4.2.1950. aastate ilukirjanduse vasted..................................................................16 2.4.3.1990. aastate ilukirjanduse vasted..................................................................16 2.5. Sõna ema murdekorpuses.....................................................................................17 3.JÄRELDUSED.............................................................................................................21 KIRJANDUS...................................................................................................................23 2 1. SÕNA EMA TAUST
Iga keelejuht ei pruugi sellega hakkama saada, kirjakeelne tekst mõjutab), otsesed küsitlused (kindlad küsimused, mis võivad olla ka paberil. Parem meetod, kuna alustekst ei mõjuta), küsimustikud (võib ka paberil olla, suuliselt või kirjalikult vastata); Enne II MS käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine Eestis soome-ugri foneetiline transkriptsioon; Materjalid on kättesaadavad kogumikus “Eesti murded” ja murdekorpuses www.murre.ut.ee (alates 90ndatest);. Korpuses on Võru ja Setu eraldi võetud. Korpuses on tekstid kättesaadavad nii foneetilises kui lihtsustatud transkriptsioonis; EKI ja ES kogud; Murdesõnaraamatud (praegu tehakse keelesaarte, Mulgi sõnastikku); Murdeatlased ja –kaardid, nt Saareste ja Toomse; Transkriptsioon IPA – rahvusvaheline; Soome-ugri foneetiline transkriptsioon. Hea kasutada, kuna kui uurida häälikunähtusi murretes, siis saab vokaalide kõrguse jne
annaabi.ee 
