kapitaalne "Eesti keele mõisteline sõnaraamat IIV" (19581968). Paul Ariste (1905 Rääbise 1990 Tartu) on enim tuntud Eesti fennougristikakoolkonna rajajana. Pani aluse foneetikauuringutele Tartu Ülikoolis, on tulemuslikult uurinud keelekontakte (sh laensõnu eesti keeles) ning eesti murdeid. Arnold Kask (1902 Pärnu 1994 Tartu) oli eesti murrete silmapaistev uurija ning kauaaegne õppejõud. Mari Must (1920 Tartu 2008 Tallinn) oli murdekogumise ja -uurimise korraldajaid TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ning Emakeele Seltsis. Ta oli fonoteegi rajaja (1957), murdesõnaraamatu koondkartoteegi loojaid (195263) ja EMS-i käsikirja koostamise suunaja. Kirjandust Murdeplaate Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja Kendla, Mari. Kirderannikumurde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001.
murrete foneetikast. Emakeele Seltsil on läbi aastakümnete olnud täita asendamatu roll EKI ja TÜ murdeuurijaid koondava ja asjaarmastajatest murdekorrespondentide tegevust koordineeriva asutusena. Päriselt iseseisvaid uurimisprojekte pole ESil saanud olla, sest seltsis ei ole teadurikohti. Kuid selts on olnud katusorganisatsiooniks projektidele, mille põhitäitjad on mitme asutuse töötajad. Viimasel kümnendil on ES olnud eriti aktiivne murdekogumise ja -uurimise üldsuundade üle peetud arutelude algatajana. ESi murdetegevust on korraldanud murdetoimkond, mida on juhtinud EKI töötajad Jüri Viikberg (1988 1994) ja Anu Haak (19931996). Murdekorrespondente on juhendanud kogu vaadeldava perioodi Helju Kaal2. Eespool on juba kirjutatud ESi 1992. a murdekonverentsist ning ESi ja TÜ ühisprojektist ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995). 1997. a toimus järgmine murdekonverents, kus arutati eesti dialektoloogia
annaabi.ee 
