soov hoida alal sugukonnanime jne. Nõukogude perioodil oli Emakeele Seltsist kujunenud omakeelse ühiskonna kestmajäämise sümboleid. Murdekeele ja (koha)nimede kogumiseks korraldati mitmesuguseid võistlusi ning kauaaegsed ja tõhusad osalejad pälvisid teenelise murdekoguja aunime. Murdekogujatele korraldati ka mitmesuguseid seminare ning avaldati juhendeid, kuidas kogumist veelgi edukamalt läbi viia. Omaette sarjana ilmus populaarteaduslik väljaanne ,,Kodumurre" (19602002). Pilt 1. Lauri Einari Kettunen 2. Emakeele Selts tänapäeval 2.1 Emakeele Seltsi eesmärgid ja nende taotlemine
Maarja", "Väike-Maarja lood", "Väike-Maarja Põllumeeste Selts", "275 aastat üldhariduskooli Väike-Maarjas", "Väike-Maarja Muusikaselts". Eesti keele uurijana on E. Leppik kogunud üle 30 aasta kohanimesid ja muud sõnavaralist ainest. Tema keelematerjali register - ligi 120 000 sõnasedelit, on Eesti kõigi aegade suurim. E. Leppik on pälvinud mitmeid autasusid: lk 4 Emakeele Seltsi teeneline murdekoguja, Emakeele Seltsi auliige, Väike-Maarja valla aukodanik, F.J.Wiedemanni keelepreemia laureaat, Valgetähe ordeni viienda klassi kavaler, Eesti vabadusvõitlejate medali 1918-1998 omanik jne. Jakob Liiv (28. veebr. 1859 - 17. jaan 1938) tuli Avispeale õpetajaks 1880.a. Töötas Avispeal, Unikülas, Pandiveres ja taas Avispeal. 1901.a asus Väike-Maarjasse Karskusekuratooriumi teemaja pidama, ehitas maja, kus avas 1904.a raamatukaupluse. Kirjutas ja lavastas
annaabi.ee 
