Need sõnad saaks vastavalt asendada ,,ristak", ,,külalus" ja ,,kinni panema". Samas võib eesti keelest tuletada ka uued sõnad, kuid Kaalep rõhutab, et need sõnad meie keelde ei sobi. Keeleuuendajana meeldib Kaalepile tuletada uusi sõnu pigem murdetüvedest kui kõlasarnasuse järgi ja teistest keeltest. Näiteks võib tuua ,,vandel", mis on tuletatud sõnast ,,elevandiluu". Teiseks näiteks on ,,teavitama" ja ,,teave/teabe", mis on tuletatud murdekeelsest sõnast ,,täävitama". Türgi keelest on Ain Kaalep laenanud sõna ,,seder" ehk rannakarbikesed ja galeegi keelest ,,hõber" ehk puutumatu, neitsilik. Sõnalaene on Kaalep kasutanud peamiselt luuletõlgetes. Pronkssõdur räägib Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel, või krimmitatareid, rahvaid neid aeg-ajalt ka tigedat mõna, kes tunda võitjate võimu ise pidades vaikima. Lõpuks nüüd aga võtan ometi sõna. said nii, et naiste-lastega koos
Maitseained on laiemas mõttes kõik ained, mida me lisame toidule, et anda sellele paremat maitset ja lõhna. Kitsamas mõttes on maitseained vürtsitaimede aromaatsed osad, mida tarvitatakse värskelt või kuivatatult. [kalev.ee] Vürtse kasutatakse äärmiselt paljude, nii soolaste kui magusate roogade maitsestamisel. Vürtsid on tavaliselt troopiliste alade taimedest saadavad ained, mille maitse on suuremal või vähemal määral aromaatne, kirbe või terav. Nimi ise tuleb saksa murdekeelsest sõnast Wurz. [Renate Kissel, 2001, lk.16] Klassikalisi ehk ehtsad vürtse, nagu nelk, pipar, kaneel, tarvitatakse ainult kuivatatult. Need säilivad üsna kaua, on kergesti transporditavad ja kasutatakse kogu maailmas. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see India vürtside puhul. Enamik ehtsaid vürtse on troopilise või lähistroopilise päritoluga
annaabi.ee 
