Koraaliprelüüdid orelimuusika Luteri kooraliga seotud teostest olulisemad Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus. Bachi omad sageli ulatuslikud koraalifantaasiad, eredad karakterpalad. Polüfoonilise vormi suurmeister-kaanon (reegel) -> keerulisem fuuga Kohvikantaat ilmalik teos Koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütre kohvijoomisega. Talupojakantaat ilmalik teos Rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Bachi numeroloogia ja B-A-C-H 440 hz = a1 444 hz = a1 baroki ajal a astmes 1 on esimese oktavi a
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse)
Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/). Murdekeelte väärtustamine 1980. a-il tekkis murdekeelt ja kultuurikeskkonda väärtustav kodanikuliikumine, mille üheks väljundiks sai võru uus kirjakeel Lõuna-Eestis. Entusiastid on rajanud murdekeelse Vikipeedia, loonud multimeediamänge, edendanud kirja- ning laulukultuuri. Murrete uurimist ja keele kasutusala laiendamist toetavad riiklikud programmid. 1995. aastal loodi riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut (http://www.wi.ee). Kohaliku initsiatiivi pinnalt on tekkinud keskusi mujalegi, nt Setu Arenduskeskus (1997), Mulgi Kultuuri Instituut (1999), Kihnu Kultuuri Instituut (2004).
Missa pidi oma terviklikku ettekannet ootama ligi sajand. Missa h-moll, milles traditsioonilise missatsükli tekst on jagatud 24-ks osaks, sisadab vaheldumisi aariate ja duettidega meisterlikke koorifuugasid. See on otsekui monument kogu barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile. 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: "Kohvikantaat", BWV 211; koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütrer kohvijoomisega. "Talupojakantaat", BWV 212. rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Neid lõi Bach pidulke sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Toomakoolis või tähtsamate linnakodamike auks. Muusikaliselt meenutavad nee sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur. Paljud pühenduskantaadid kirjutas koguni eeltööna oma vaimulikele teostele ning kasutas hiljem mitmeid lõike, eriti kooriosi, kirikumuusikas. 2.4 Helikeele semantika, tsitaadid
annaabi.ee 
