murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide lisamine vanadele viimasel kümnendil olnud piiratud. Põhitähelepanu on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele. EKIs on loodud ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versioon,
Jüri Muttika idiolekti. Jüri Muttika keelekasutust iseloomustavad küsipartikkel võ, pragmaatilised partiklid no ja noh, slängisõnad äpp ja tablett, lühenenud adverbid tegelt ja põhimõtselt, venepärased vot ja vott, jutustavas vormis küsilaused, kõnekeelne sõna siuke ning nd-lõpuga kesksõna. Üldiselt on Jüri Muttika keelekasutus üpris normikeelne, kuna tegu on kõrgharidusega televisioonis töötavad noore mehega, kellel võib olla üksnes põgus kokkupuude kohaliku murdekeelega. Kuigi televisioon eelistab ametlikku kõnet argisele, ei ole „Ringvaade“ nii range formaadiga saade, sest jätab nii saatejuhtidele kui ka -külalistele võimaluse esineda vabamas vormis kindlate teemade piires võrreldes näiteks saatega „Aktuaalne kaamera“, kus nii tekstid kui ka teemad on ette kirjutatud ega jäta saatejuhtidele võimalust isikupäraseks kõnestiiliks. Kuna keelejoonte seas tuli teha valik, mida põhjalikumalt uurida, said rohkem
annaabi.ee 
