Wiik. Viimastel aastatel on ta avaldanud uurimused lõunaeesti keelelise algupära käsitlemisest (1998), põhja- ja lõunaeesti murrete piirist (1999b) ja lõunaeesti murdepiiridest (1999a). Samas ülikoolis töötav Ulla Palomäki on uurinud võrdlevalt soome ja eesti murrete häälikumuutusi (nt Palomäki 2002). Soome ja üldkeeleteaduse osakond andis välja omaette raamatuna Mihkel Toomse käsikirjalise suurtöö ,,Lõuna-Eesti murded" 111 murdekaarti (Toomse 1998). Ka Karl Pajusalu doktoritöö Mulgi verbimorfoloogia varieerumisest (1996) on valminud ja kaitstud Turu ülikoolis. Uppsala ülikooli doktoritööna on valminud Tiina Södermani uurimus kirderannikumurde leksikaalsetest karakteristikutest (1996). Praegu teoksil olevad suured murdeprojektid Eesti murrete sõnaraamat. EKI poolt koostatav ja publitseeritav ,,Eesti murrete sõnaraamat" jääb ka lähiaastatel üheks mahukamaks eesti dialektoloogia suurprojektiks
Eesmärk kirjeldada võimalikult täpselt lähedasi sõnatähendusi, selgitada murrete sõnavaraerinevuste vanus ja erinevuste ulatus eesti keele iseseisva arengu alguses. · 1938"Eesti murdeatlas", 1942 2. Vihik, kokku 66 kaarti. Kavandas 7 vihikut, 250 kaarti. Kogus ise materjali 300 kohast, ES stipendiaadid 200 kohast. · 1955 ,,Väike eesti murdeatlas" 128 kaarti · 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendamisest" aluseks ca 500 Saareste murdekaarti. Mõisteline sõnaraamat: · Materjali kogumine temaatilise küsitlusega, ka vanu ja haruldasi sõnu. ES stipendiaadid ja vastajate võrgustik Soome eeskuju järgi. Mõistetel põhinev kogumine andis rikkaliku materjali. 1930.aastatel koguti rikkalik murdematerjal, taheti päästa vana rahvakeelt. · 1958-68 ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" I-IV 19.saj maaelu kajastav ajalooline, etnograafiline materjal. Seni põhjalikem eesti murdesõnastik.
annaabi.ee 
