· Keeletoimkonna vanemad: o 1993-1996 Jaak Peebo o 1996-2000 Tiiu Erelt o 2000-2004 Reet Kasik o 2004-2006 Tiit-Rein Viitso Keeletoimkond al 2008: Külli Habicht, Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Kern, Einar Kraut, Urve Priso, Peeter Päll (vanem), Maire Raadik ja Tiit-Rein Viitso. 23. Eesti murrete uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Dialektomeetria murrete omavaheline suhestumine (murdegeograafia) Etnodialektoloogia kuidas inimesed keelt tajuvad Sotsiodialektoloogia Keskused ja uurijad: · TÜ: Tiit-Rein Viitso (,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" 2008), Huno Rätsep (,,Sõnaloo raamat"), prosoodia uurimisrühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm; K. Pajusalu, T. Hennoste, E. Niit, P. Päll, J. Viikberg 2009: ,,Eesti murded ja kohanimed" II trükk · EKI: Lembit Vaba, etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm
heliliseks. Konsonantide puhul mängib tähtsat rolli palataliseerimine, nt palk(a), palk(i) Väldete kasutamine, eriti teise ja kolmanda välte vahe. Tagasõnalised sõnaühendid (puu otsas, on siiski ka eessõnalisi sõnaühendeid (üle jõe), astmevaheldus (lagi, lae), suur käänete arv, sõnamoodustus- ja tuletussüsteem (umbrohutõrje), lauseehitus vaba, loodushääli ja helisid väljendav rikkalik sõnavara. Eesti keel on omapärane keel, mis suudab kanda omapärast kultuuri. Murdegeograafia- keskne mõiste on isogloss: st ühe keelelise joone esinemise piir. Ühel pool piiri vastav keeleline joon esineb ja teisel pool mitte või esineb ühel pool piiri joon ühel kujul ja teisel pool teisel kujul. Isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates kohtades, seega on keeleala erinevate isoglossidega keerukas võrgustik. Samas leidub kohti kus nad jooksevad lähestikku või koos, sinna on võimalik tõmmata murdepiir. Murdegeograafia tõi eestisse 1920 a Andrus Saareste
annaabi.ee 
