keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme. Isoglosse saab esitada kahel viisil: kas joon tõmmatakse sinna, kust läheb piir või ühendatakse piiril kohad, kus kasutatakse ühte või teist. Iga isogloss näitab kaardil ühte keelelist joont. Isoglossid moodustavad kimpe, kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast. Kohtadesse, kus paljud I asetsevad koos, tõmmatakse murdepiir, mis eraldab murdealasid. See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid. Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis
Analüüsi tulemused: · isoglosside leidmine · murdepiiride konstrueerimine · murde ja siirdealade leidmine · murdekaardid/atlased · Isoglossid moodustavad kimpe (bundle, Saareste parmas), kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast · kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad koos, tõmmatakse murdepiir (dialect boundary), mis eraldab murdealasid (dialect area) · eri paikades on isoglosside hulk erinev, see annab eri järku piirid · dialektid moodustavad kontiinuume (geographical dialect continuum) · Isoglossid pole päris kohakuti, seega on murdepiirid kaardil alati üldistused ja kokkulepped · Põhjused: erinevad keelelised erinevused jooksevad erinevaid kohti mööda · Aredus tuleb sisse suurte looduslike takistuste kohal (metsad, sood) Siirdealad (Transition areas):
annaabi.ee 
