toimusid ookeanides, mis katavad neli viiendikku maakerast. Veelgi enam, üksnes mõned merealused maavärinad põhjustavad tõelisi tsunamisid. Ja selles seisneski Jaggari viga: ta püüdis küll maavärinaid "ette ennustada", kuid ei osanud kindlaks teha, missugust nende hulgast tuleb karta. 18 19 KASUTATUD KIRJANDUS Bob Fowke "Planeet Maa" Tallinn, kirjastus Koolibri, 2000 A. Muranov "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1981 A. Muranov "Maakera loodusjõudude kütkes" Tallinn, kirjastus Valgus, 1986 Elliot Roberts "Värisev maa" Tallinn, kirjastus Valgus, 1971 ENEKE Tallinn, kirjastus Valgus, 1984 SL Õhtuleht http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/3maakera/maav.htm http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.htm http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html
Maavärina-piirkondades elavad inimesed on õppinud end selle ohu eest mingil moel hoidma. Näiteks on kõrghooned ehitatud püramiidi- või koonusekujulistena. Selline kuju lisab ehitistele vastupidavust, tõugete puhul jääb laia kindla alusega hoone püsti. Kasutatud kirjandus: 1. Dorling Kindersley ,,Maakera seest ja väljast" Tallinn 1997 lk 20, 21 2. Guido Ilves ,,Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" Tallinn 1999 lk 7-122 3. A. Muranov ,,Ebatavaline ja ähvardav loodus" Tallinn 1981 lk 243-252 4. V. Mezentsev ,,Imed looduses" Tallinn 1973 lk 193-210 5. ,,Laste geograafia entsüklopeedia" Tallinn 1995 lk 18
aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk Mercalli skaala abistab meid visuaalse pildi hindamisel(purustuste raskus). ALLIKALOEND Hang, Tiit, Jaagus Jaak, Järvet Argo, Kanal Arno, Kirs Juho, Mander Ülo, Oja Tõnu, Puura Ivar, Roosaare Jüri 2004. Üldmaateadus gümnaasiumile. Toimetanud: Kalle Hein. Koostanud Ülle Liiber. Tartu: Eesti loodusfond Muranov, Aleksandr 1986. Maakera loodusjõudude kütkes. Tallinn: ,,Valgus" http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691919/Maav%C3%A4rinate%20tekkep %C3%B5hjused http://www.rescue.ee/19669 http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli%20skaala %20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart)
Viidata tuleb ka teiste autorite illustratsioonidele. 4.6.2. Viidete vormistamine KJPG kirjalikes töödes kasutatakse tekstisisest viitamist. Kui uurimistöö esitatakse konkursile, kus on viitamisele teistsugused nõuded, siis kehtivad konkursinõuded. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt Kiskjad söövad liha). Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Näited: A. Muranov (1986: 101) on öelnud: „Maailma soode üldpindala on 2 682 000 km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3.“ või „Maailma soode üldpindala on 2 682 000 km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3“ (Muranov 1986: 101). Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada
annaabi.ee 
