Tänavakunsti, grafiti ja muralismi erinevused ja sarnasused Koostaja: Hannes Jaakson Tänapäeval näeme paljudes suurlinnades, et hoonete seinu katavad erinevad “sõnad” või “pildid”. Osad inimesed ütlevad nende “piltide” või “sõnade” kohta, et seal seinal näeme me niinimetatud Mural’eid või siis teisel juhul on seina peal näha Grafitit ning kolmandal juhul on see lihtsalt tänavakunst. Millised aga on tänavakunsti, graffiti ja muralismi suurimad erinevused ja sarnasused ning kuidas need erinevad vormid linnaruumis mõjuvad? Suurim erinevus minu jaoks tänavakunsti ja graffiti vahel on see, et tänavakunstnikud loovad erinevaid kujutisi ja pilte, aga graffiti tegijad kirjutavad seintele erinevaid nimesid ning mural’id on ülisuured pildid, mis katavad tavaliselt kogu seina. Lisaks sellele on tänavakunst ja graffiti erinevad ka selle poolest, miks on neid tegema hakatud.
Alustades Nõukogude Liidu avangaardkunstnike inimese taandamisest tööliseks kuni Andy Warholi supipurkideni, mis pigem tähistasid kui naeruvääristasid pealesõja Ameerika Ühendriikide tarbijakultuuri või Jackson Pollocki abstraktioonid, mis kuulutasid kunstniku vabadust mitte luua äratuntavaid pildikesi. Olulisemad 20. sajandi poliitilise kunsti teetähised on 1920. aastate Nõukogude Liidu avangard, kahekümnendatest viiekümnendateni elanud Mehhiko muralismi liikumine, kolmekümnendtate USA Tööprotsessi Administratsioon, Pablo Picasso „Guernica“ (1937). USA skulptor David Smithi antifašistlikud sürrealistmist mõjutatud reljeefide seeria „Häbi medalid“ (1936-40), mis kujutasid erinevaid sõjakoledusi. Paljud neist võtsid poliitiliselt vasakäärmusliku hoiaku ja viisid kunsti massideni või kritiseerisid ametlikku poliitikat. Paremäärmuslikke vaateid väljendati natsi-ja fašismirežiimi kunstis ja
annaabi.ee 
