sõjaliselt kaitsta (vahiteenustus). 13. Iseloomusta lühidalt Vana-Liivimaa kiriklikku korraldust. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Kiriklik keskus oli Riias, piiskopid kandsid kristlikku maailmapilti, korraldasid kohapealset elu, vahendasid uusi kultuurilisi mõjusid, moodustasid haridusliku eliidi. Toomkoolid, kloostrid. Vana-Liivimaal oli 4 mungaordut tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 14. Selgita: Hinnus-maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma Kümnis- kirikule korjatud maks Sunnismaisus- millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks Raad-linna isekomplekteeruv võimuorgan mis koosnes rikkamatest kaupmeestest Gild-tsunftide katuseorganisatsioon, eesotsas oli odermann
jumalatelt inimestele) poeg eelmistes eludes ja nüüd lihtsalt mitme ümbersünni abil saanud selles elus Pythagoraseks- uskus hingede rändu, väitis, et hinged keha küljes vangis, kuid inimene võimeline hinge kehast vabastama väga kõlbelise ja askeetliku eluga (hinduismist ja budismistki meile tuttava taassünniringi ja karma ning ümbersünniahelast vabanemise pooldaja). P. loodud koolilaadne usuline organisatsioon meenutab oma askeetlikuses ja põhimõtetes pigem mungaordut kui kooli. Kooli põhimõtted: 1) pikajaline vaikimine (maiilma mürast vabanemiseks) 2) võimlemine (füüsise harmoonia vaimuga- terves kehas terve vaim mens sana in corpora sano nagu ladina keeles öeldakse) 3) muusika (hinge ravija- meloodilised palad aitavad ravida hingehaigeid või sunnivad purjus inimesi kainenema) 4) vältida viha, ärritust, et saavutada meelerahu ja püüelda tarkuse poole 5) elati koos vennaskonna põhimõttel Päevaplaan oli kindel
*Maapiirkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ning suuremates neist tegutsesid lisaks kihelkonnapreestritele ka vikaarid (preestri abilised). *Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide jagamine- ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine. *Alates 13.sajandist hakkasid mitmed katoliiklikud mungaordud rajama Eestisse ka kloostreid. Keskaja lõpuks tegutses Eestis 4 mungaordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades, kui ka maal: *Tsistertslased – nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda Jumala teenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. *Dominiiklased – kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid asusid linnades.
annaabi.ee 
