on maalitud kujutis Niguliste peaaltari aluskapil ehk predellal. Seal on ta üks kuuest Õhtumaa kirikuisast.Benedictus on kujutatud mustvalges abirüüs, peas lamedapõhjaline must mütsike, paremas käes patriarhi rist, vasakus raamat mungaordule reeglite andmise märgina. Samas pildireas on muide ka paavst Gregorius Suur, esimene paavst benediktlaste seast, kes ühtlasi pani kirja Nursia Benedictuse eluloolised andmed ja tema kohta tekkinud legendid Benediktlaste ordu sai vanimaks mungaorduks Euroopas ja etendas olulist osa hariduse levitamisel. Nagu eespool mainitud, ei jõudnud sellised Lääne-Euroopas laialt levinud ordud nagu benediktiinid, kartusiaanid jt. Eestisse kunagi. Ilmselt ei olnud maa majanduslik kandevõime selleks piisav, et rajada suuremat hulka kloostreid. Ka oli näiteks benediktiinide ordu 13. sajandil, mis olnuks misjoni seisukohalt sobivaim aeg Liivimaale tulekuks, madalseisus. Gildid ja
said kirikud. (vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena). Ristimine oli formaalsus. Kuna kirikute vahemaa oli tihtipeale suur ning presstriamet Liivimaal ei tõmmanud ligi, etendasid ristiusu viimisel inimesteni kõige tähtsamat osa kerjusmungas, kes tegutsesid rändjutlustajate ja sakramentide jagajatena. - Esimese mungaorduna kinnitasid Liivimaal kanda TSISTERTSLASED, kes rajasid 1207.aastal kloostri Dünamündesse. Peagi muutusid domineerivaks mungaorduks dominiiklased. 15.saj lõpp jõudsid Liivimaale ka frantsisklased. Reformtasiooni algusajaks tegutses Liivimaal umbes kolmkümmend kloostrit. - Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ja suurim maaomanik oli ordu, mille keskus asus algul Riias, hiljem Liivimaa keskmes VÕNNUS (cesis). 15.sajndil suutis Liivimaa haru tasapisi Preisimaa Saksa Ordu võimu alt peaaegu vabaneda. 13-14.saj rajati Liivimaale üle 150 kivilinnuse, mida tunduvalt rohkem kui Leedus. Liivimaa
annaabi.ee 
