I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) Emmer wheat Barley Einkorn Wheat Flax Pea Lentil Chickpea Maize Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean Põllumajandus TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Veised Mugulviljad Õlikultuurid Sead Suhkrukultuurid Lambad Mõnukultuurid Linnud Söödakultuurid Karusloomad Kiukultuurid Muud loomad Köögiviljad Puuviljad, marjad Siidiussikasvatus Mesindus + Metsandus +Kalakasvatus PÕLLUMAJANDUS
Leach kirjeldas ühiskonda, mis pidevalt ümber kujuneb, kelle poliitiline süsteem muutub tsükliliselt. gumsa ja gumlao - Gumlao viitab egalitaarsele ideoloogiale, kus pärilikkus ei anna kõrgemat staatust ja üritab teadlikult vältida hierarhiale omast tendentsi, samas kui gumsa viitab rohkem hierarhilisele vormile. Leach näitab mõningal määral, et Kachin'i ühiskonnad võnguvad gumlao ja gumsa vahel. Igal kohalikul kogukonnal on oma pühak, mung nat, keda küla avalikus kohas mitu päeva kestva rituaali käigus austakse ning kellele ohverdatakse. Hierarhilise gumsa perioodi ajal peetakse mung nat'i pealiku (pärilikkuse) liini spirituaalseks liikmeks; egalitaarse gumlao süsteemi siseselt, on ta kõikide liinide / sugupuude esivanem. Taeva nat Madai, vaimsese maailma valitseja, on tunnustatud vaid gumsa süsteemis. Egalitaarse gumlao etappidel hingede "kuningale" ei ohverdata. Lisaks on olemas loomuomane suhe
annaabi.ee 
