Uuemad uurimused näitavad siiski, et vabaduses elavate röövritsikate hulgas esineb kannibalismi palju harvem. Röövritsikate tuntuimaks esindajaks on kahtlemata palvetaja, kelle munemisperiood algab suvel ning venib hilissügiseni. Munemine toimub, nagu kõigil röövritsikatel, küllaltki omapäraselt. Emane hakkab munema kohe pärast paaritumist ta istub seejuures rahulikult kivil või taimevarrel, vaid aeg-ajalt ettepoole kummardudes. Sel ajal tulevad munetist välja munad koos kleepuva vedelikuga, mis mune kattes kiiresti tardub. Nii tekib iseloomulik kapsel- ooteek. Neid võib tihti näha näiteks tarade või telefonipostide otsas. Ooteek koosneb kambritest, milles igaühes asub piklik muna. Munade arv kõigub 100- 300-ni, nad jäävad kapslisse kevadeni. Ooteegi ülaosas on eriline sagar, kus asub kapslist väljumise ava. Kevadel poeb vastne läbi ava poolenisti välja ning kestub. Ta meenutab juba täiskasvanud palvetajat,
Putukate kehapikkust arvesse võttes on tegemist väga suure suhtelise kiirusega. Ka tiivalöökide sagedus on varieeruv, ulatudes mõnest kuni tuhande löögini sekundis (kihulastel). Tagakehasse on koondunud enamik siseelundeid, nagu kesk- ja tagasool, eritus- ja suguelundid jne. Ta koosneb ürgselt 11-12 lülist ning võib olla väga painduv. Vahel kannavad mõned lülid enda küljes mitmesuguseid jätkeid, nagu keha tagaosas paiknevad paarilised urujätked või muneti. Mesilastel on munetist kujunenud mürgiastel. Alamatel putukatel esineb jätkeid ka eesmistel tagakehalülidel.
annaabi.ee 
