paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase kilbist tugevasti kinni haarata. Suve hakul otsib emasloom munemiseks hoolikalt valitud koha. Harilikult paikneb munemiskoht kaldal üsna vee ligiduses, ent üsna kaugel kõrge veetaseme piirist. Tagajäsemetega kaevab kilpkonn piisavalt sügava augu, kuhu mahub 2-22 valkjat, ovaalse kuju ja nahkja koorega kaetud muna. Ilma ja seega ka toidu poolest soodsal aastaajal võib punatriip-kilpkonnal olla ka kaks pesakonda. Väljakoorunud kilpkonnapojad kasvavad kiiresti ning järgmiseks suveks võib nende pikkus olla umbes 6-7 cm. Seejärel kasv aeglustub ning iga-aastane juurdekasv on vaid
levima laulusääse üks alamliik majasääsk. Välimuselt ei erine majasääsk laulusääsest mitte millegagi. Küll aga on majasääsk väga agressiivne vereimeja, kelle jaoks inimene on põhiline saakloom. Ta eelistab inimest rünnata õhtu ja ka ööpimeduses. Majasääsk elab inimeste poolt ehitatud ehitistes. Ta muneb otsese päikese eest varjatud veeloikudesse mis tahes kohas majas. Keldris lekkivast vee või kanalisatsioonitorust tilkunud loik on majasääske jaoks ideaalne munemiskoht. Ta suudavab areneda isegi veidi saastunud vees, näiteks saunade heitvees. Ka nädalaks lillevaasi ununenud veest võib leida juba majasääse vastseid. Kui kuuks ajaks kodust ära minna, siis võivad majasääsed täis arengu läbi teha kraanikausi vesilukus või tualeti loputuskasti vees, toitudes seal arenevatest mikroorganismidest. Eriti aktiivsed on majasääse valmikud sügiseti ja ka talvel. Majasääsk on levinud täielikult tänu inimtegevusele
annaabi.ee 
