Väga värskelt inkubeerima pandud munadest tuleb vähem tibusid. Munavalge pH tõus, selle veeldumine parandab loote gaasivahetust ja toitainete transporti embrüosse. Noorte kanade munavalge on hästi tihe, tihedam kui hilisemas munemisperioodis olevatel kanadel.Mida vanem kari, seda kõrgem pH munavalges munemispäeval ja munavalge kõrgus on madalam (mm). Muna pH stabiliseerub 9,2 juures 4-5 säilitamispäevaks. Pikemal säilitamisel pH rohkem ei muutu. Munarebu Munemisajal on pH 6-6,3. Suureneb ja stabiliseerub 6,5-6,8. pH suurenemisest tulenevalt: * munarebu vitelliinmembraan muutub nõrgemaks * osa munavalge veest liigub osmoosi tõttu rebusse * munavalge kahevalentsed katioonid liiguvad rebusse ja munavalge veeldub üha enam * munarebu viskoossus ja struktuur muutuvad, munarebu kaotab oma kuju. Kui sellised muutused rebus toimuvad väga kiiresti (mõnedest söötadest põhjustatud, koktsidiostaatikumide või ussirohu kasutamise tõttu), siis on rebul
Kaladel võib isane olla enamasti kindel, et antud konkreetse marja viljastas oma niisaga just tema. Liikidevaheline võrdlus näitas, et neil linnuliikidel, kelle emastel esineb suhteliselt sageli paariväliseid kopulatsioone, toidavad isased poegi suhteliselt vähem kui neil liikidel, kel paariväliseid kopulatsioone esineb harva (Møller, Birkhead, 1993). Võsaraatidel (lind, kellel esineb paariväliseid kopuleerumisi sageli) toidab isane poegi seda meelsamini, mida kauem ta emasega munemisajal koos viibinud on näitaja, mis hästi korreleerub tema osalusega emase järglaste viljastamises (Davies 1994, Hartley 1995). Sugurakkude väljutamise järjekord Liikidel, kel munarakkude viljastamine toimub emasorganismi sisemiselt (imetajad ja linnud), saab isane pealegi järglased hüljata varem kui emane (kohe peale viljastamist). Kaladel esinev välimine viljastamine arvatakse veekeskkonnas olevat kohastumuslik, kuna spermid on kerged ja need võidaks emasest veega välja uhtuda