Natuke pikema pausi tegime auditooriumis kus vaatasime väikest videot ja Margus Isotamm rääkis natuke sõjaväest. Saime teada et suvel sõjaväkke kutsutud inimesed peavad sõjaväed 11 kuud olema ja neist saavad kas autojuhid või rühma juhid. Sügisel tulijad peavad seal veetma 8 kuud. Isegi sõjaväes ei pääse eksamitest ja neid on umbes15. Õnneks eksamites läbikukkumisel istuma ei jäeta vaid lihtsalt ei saa endale Kuperjanovi-üksikjalaväepataljoni märki mundrile. Räägiti ka korrast ja sõduri päevast. 5.55 on hommikul äratus, millele järgneb hommikuvõimlemine siis treening ja õppingud, vahepeal 3 söögikorda ja lõpuks saab ka natuke vaba aega ja kell 10 peab magama minema. Vahepeal ei tohi voodisse pikali heita ja voodi peab väga korralikult ilma ühegi kortsuta tehtud olema. Vaatasime erinevaid klassiruume ja moodsat lasketiiru. Jõusaalid olid väga tasemel ja hulga trenazöörodega. Laupäev oli sõduritel veidi vabam ja see on
Samal ajal Vene impeeriumi perioodil oli see hoopis teistsugune, hälve küll tekkis I maailmasõja ajal. Ka vormiriietus on nõukogude perioodil oluline - teatud valdkonnad olid mundertatud - välisteenistus oli mundertatud, raudteelased olid ka mundertatud jne, tagasiminek impeeriumi perioodi. Stalini kava ja mõte oli kogu ühiskond munderdada nagu impeeriumi lõpul see oli. Kogu selle sotsiaalse etiketi aluseks oli sõjavägi, see pidi kaasa tooma selle, et õppejõud oleks saanud lisaks mundrile ja nimetuse, professor oleks olnud sõjaväe tasandil polkovnik jne. Seda ei viidud ellu, sest see oleks riigilt liiga palju raha nõudnud. Pealekaebused - nõukogude ühiskond soodustas pealekaebamist, see oli parteiliikme püha kohus. Nõukogude aja puhul oluline see, et kõiki pealekaebusi menetleti väga tõsiselt. Selle kaebamisel oli sageli väga reaalsed tulemused. 1950. a märtsipleenum - Eesti lähiajaloo murrangusündmus, juhtkond võeti maha,
annaabi.ee 
