· üldiste teenete eest · mingist sündmusest osavõtu eest (konkreetse sõja/lahingu medal, mälestusmedal) · mingite muude väiksemate teenete eest Regulaararmee tekkimisega kaasneb laialdane mundrikasutus. Mundrikasutus laieneb ka tsiviilametnikele Katariina II ajal, kui määrati kubermanguametnike mundrid. Kolleegiumite asendamisel ministeeriumitega kaasneb ka ministeeriumi ametnike munderdamise. Mundris sisalduv informatsioon: · millises riigieenistuses mundrikandja on, kas tsiviil, sõjaväe või õukonnateenistuses. · millises ametkonnas teenitakse. · milline on mundrikandja koht sotsiaalses hierarhias. · millisesse seisusesse mundrikandja kuulus. VI LOENG // 17.11.08 REFORMAATORID JA KONSERVAATORID KEISER REFORMAATOR KONSERVAATOR Aleksander I Speranski Aleksei Araktejev Nikolai I Pavel Kiseljov Aleksandr Beckendorf
Munder eristas politseinikke teiste hulgast, distsiplineeris politseid ja elanikkonda, tähendas teatud autoriteeti. Eestlased, kes alles XX sajandi algul suutsid oma riigi luua, suhtusid politsei kui riigivõimu esindaja käitumise, distsipliinitunde, väljanägemise jms küsimustesse väga rangelt. Kehtis absoluutselt range reegel: politseinik, kelle tööülesandeks on korra järele valvamine, ei tohi seda ise rikkuda. Politseinik pidi oma käitumisega olema kodanikele eeskujuks. Ta oli mundrikandja, munder kohustas end korralikult üleval pidama. Mundrikandjaid märgati, neid jälgis rahvas tähelepanelikult. Iga üksiku politseiniku väärsamm vähendanuks usaldust kogu politsei vastu. Ühiskonna julgeolek ja turvatunne algas just politseist. Eesti politsei käitumine ei olnud iseasi: see oli riigi, kogu ühiskonna asi (3:15). Kiirustamisi loodud Eesti miilits kannatas samade pahede ja puuduste all, mis olid omased
annaabi.ee 
