poole liikudes koopast välja tuööa. Motoorne võime püsib (lihasväsimus ei ole põhjuseks), valgustaju püsib (retseptorite väsimus ei ole põhjuseks). Seletus: vastne ei suuda teha palju järske pöördeid, mistõttu ainus võimalus on liikuda tunnelist välja, kuni saab teha lauge pöörde, põhjuseks pöördeid võimaldavate närviülekannete lakkamine transmitteraine lõppemise tõttu. Reflekside ja käitumismustrite erinevused. Fikseeritud tegevusmustrite (FAP) idee. Näide hallhane munaveeretamis-käitumisest. Selge piir reflekside ja käitumismustrite vahel puudub. Käitumismustrid võrreldes refleksidega kalduvad sisaldama rohkem üksikliigutusi, nende toimumine mingis situatsioonis on etteennustamatum (peale väsimuse muud pidurdavad mehhanismid), vajavad vallapääsemiseks tihti küllaltki keerukat (välis- või sisekeskkonna) ärritajate kompleksi, neis osaleb harilikult suurem hulk neuroneid ja lihaseid, tihti vajavad koordineerimist kesknärvisüsteemi (peaaju) poolt
Käitumismustrid sisaldavad rohkem üksikliigutusi, on keerulisemad kui refleksid, nende toimumine on ennustatavam, vajavad vallapääsemiseks tihti keerukamat ärritajate kompleksi, neis osaleb rohkem neuroneid ja lihaseid, tihti vajavad koordineerimist peaaju poolt. 6. Fikseeritud tegevusmustrite (FAP) idee. K.Lorenz tõi selle idee välja. Väitis, et loomadel on sünnipärased käitumismustrid, mis on pärilikud, stereotüüpsed, automaatsed. 7. Näide hallhane munaveeretamis-käitumisest. Kui muna pesast välja veereb, veeretab hani selle nokaga tagasi. Munaveeretamiskäitumine jätkub ka siis, kui muna on noka alt eemaldatud. 8. Tänapäevane seisukoht FAP-de suhtes. Kuigi loomadel tõepoolest esineb palju fikseeritud, stereotüüpseid, automaatseid käitumismustreid, ei ole suurem osa nende käitumisest siiski taandatav ainult sellistele. Käitumine ei koosne 100% FAPidest. Pole selget piiri nende ja muude käitumismustrite vahel. 9
annaabi.ee 
