summaarne laeng on null) ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Töö käik: 1) Valasin 2 katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. 2) Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. 3) Kuumutasin mõlemaid katseklaase vesivannil ning jälgisin sademe tekkimist. 4) Katseklaasis, kuhu lisasin etaanhapet ei tekkinud sadet, teise tekkis. Tulemused: Katseklaasis, kus oli sees ainult munavalgulahus, toimus kuumutamisel väljasadestumine, sest sellise keskkonna pH väärtuse juures on valgu molekulis positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne. Sellest tingituna hakkavad valgumolekulid agregeeruma ja välja sadestuma. Teises katseklaasis, kuhu lisasin etaanhapet, sadet ei tekkinud, sest isoelektilisest täpist erineva pH väärtusega keskkonnas, antud juhul happelises keskkonnas, omandavad valgumolekulid ühesuguse laengu ja agregatsiooni ega väljasadestumist ei toimu. Valkude
äädikhapet. Mõlemaid katseklaasi kuumutasin veevannil. Töö tulemus Katseklassis, kuhu oli listatud äädikhape, valgu denaturatsioon ei toimunud. See võib selgitada nii, et happe lisamine alandas lahuse pH väärtust, mis oli pl-st vähem, mille tõttu agregeerumist ja väljasadestumist ei toimundki. Teoreetiliset, katseklaasis, kuhu ei olnud pandud happet, pidi toimuma denaturatsion, sest seal pH väärtus oli pl-le lähedane, aga tegelekult denatureerimist ei toimunud, sest munavalgulahus oli rikkis. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete (= fudrofoobsete) radikaalide poordumise molekulide valispinnale. Toimub valgu dehudratiseerumine, mistottu valk sadestub lahusest valja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk poorduvalt
annaabi.ee 
