ümbritseb must rõngas. Selline värvus varjab suurepäraselt anakondat, kui ta peitub, lebades vaikses jõekäärus, kus hallikasrohelises vees ujuvad pruunid lehed ja vetikapuhmad. Oma saakloomi jahib ta luurates tagasihoidlikes nurgakestes. Tema saakloomad on mitmesugused imetajad, kes tulevad joomiskohtadesse, veelinnud, mõnikord ka kilponnad ja noores kaimanid. Anakonda ohvirks langevad ka kodusead, koerad, kanad, pardid , kui nad tulevad vee äärde. Anakonda on munaspoegija, emane toob ilmale 28 kuni 43 järglast, kes on 50 kuni 80 cm pikkused, mõnikord aga võib muneda. (Bannikov et al, 1985.) Kokkuvõte Boad ja püütonid on suured kägistajad, kes elavad enamasti soojas ja troopilises keskkonnas. Nad söövad närilisi ja muid loomi. Tugevast toidust piisab maole mitmeks nädalaks või isegi kuudeks. Boad ja püütonid paljunevad erinevalt. Boad kannavad poegi. Püütonid näitavad emalikku hoolt keerates ennast munade ümber keerdu, et neid
teda on kohatud ka heinaküünides ja vanades lautades närilisi jahtimas. Eesti ainuke mürkmadu on harilik rästik (pikkus kuni 75 cm), tema iseloomulik tunnus on seljal olev siksakiline muster (mõnel isendil puudub). Rästik on Eestis kõikjal tavaline, teda ei ole vaid mõnel saarel. Rästikud kogunevad talvitama mõnikord suurte seltsingutena. Sageli on nende talvitumiskohad aastaid ühed ja samad. Nastik sigib munadega, rästik on munaspoegija. Ohustatud ja kaitsealused roomajad Kivisisalik on Eesti punase raamatu (1998) 3. (haruldased) kategoorias ja 2008. aasta veebipõhises punases raamatus ohualdiste kategoorias ning looduskaitse II kaitsekategoorias. Kõik ülejäänud roomajad on III kaitsekategooria liigid. Linnustik: 2010. aasta seisuga oli Eestis kohatud 375 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud linnuliiki, lisaks veel 5 teadmata päritoluga liiki.
annaabi.ee 
