hiljem. Esikest on välimine, teiskest sisemine. Rakuseina mõistet ei ole soovitatav kasutada, kuna ta on väga spetsiifilise tähendusega. 2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kõikidel munarakudel). Kestad mille tekitavad munasarjarakud või abirakud (nt putukate munarakud, sipelgad). Kestad mis tekivad munajuhas (nt lindude munarakkudel lubikest e munakoor, valkkest ehk munavalge) 4. Protistid kestasid ei ole amööbidel ja limaseentel. Kingloomal, silmviburlasel on olemas. Rakukestade ülesanded 1. Kaitse väliste mehhaaniliste mõjutuste eest. 2. ainevahetuses osalemine nt mõlemapoolne gaasivahetus, tahkete ainete vahetus. 3. annab rakule kuju 4. kaitseb siserõhu eest (vist oli)
b) 1 tsenriool 3. Saba vibur Spermide mitmekesisus: Mitmekesisus määrab paljugi viburi olemas olu a) vibureid pole(puuk) b) 1sperm, 1vibur(valdav osa imetajaid) c) 1sperm, mitu viburit(vähkide spermid d) Hästi palju vibureid, liitspermidel on palju vibureid. Põhineb ka kujul, suurusel Munaraku ehitus ja mitmekesisus 1.Kestade eripära, alati on munarkkudel olemas esmane kest ja selle tekitab rakk ise. II ja III rakkude kestad kujunevad erinevalt. II järkude kestad tekivad munasarjarakud + sarjarakud, väga hästi välja arenenud putukatel. III raku kestad teivad???, valk ja lubikestas. 2. Rebu, valkude ja lipiidide rohke varuaine, mitmekesisus 2: a) hulgaalusel · Minimaalse reburakkudega või puudub(imetajatel) · Väga vähese reburakkudega(kukkurloomad) · Keskmise rebuhulgaga(kahepaiksed) · Väga suure hulgaga reburakkud(munad, mida inimene sööb) b)rebu paigutuse alusel · Rebu ühtlaselt üle keha laiali(pärisimetajad, inimene ka)
annaabi.ee 
