- munasarjasäsi – medulla ovarii – paikneb tsentraalselt (kohev sidekude, Kollakeha – corpus luteum sooned, närvid). Sidekude tervikuna nimetatakse stroomaks - tekib lõhkenud põisfolliikuli asemele ja selle materjalist MUNARAKU ARENG - oogenees - kui munarakk viljastatakse, areneb kollakeha edasi ja jääb raseduse esimesel - munasarjakoores toimub sugurakkude paljunemine, kasvamine ja küpsemine poolel püsima - ovogoonid paljunevad ainult looteeas - kui munarakku ei viljastata, siis kollakeha taandareneb ja asendub armkoega - ovogoonidest arenevad primaarsed ootsüüdid, mis on I küpsusjagunemise - corpus albicans profaasis TUBA UTERINA/SALPINX – MUNAJUHA
Seemnejuha valendik on tähekujuline, sest limaskest on pikikurruline. Limaskesta katab prismaatiline epiteel, mille alla jääb proopria. Epiteelis võivad paikneda ka basaalrakud. Limaskestale järgneb paks lihaskest, mis on hästi arenenud ja koosneb silelihaskoest. Välimiseks kestaks on serooskest. 68. Ovaariumi ehitus. Ovariaalfolliikulid. 69. Folliikulid, kollaskeha, valkjaskeha. Munasarja katab ühekihilise kuupepiteel, selle all on valkjaskest. Munasarjakoores (cortex ovarii) esinevad eri arengujärgus folliikulid, mille vahel on sidekoeline strooma. Munasarjasäsi (medulla ovarii) moodustab kohev sidekude. Valkjaskesta all paiknevad primoridaalsed folliikulid, mis sisaldavad primaarset ootsüüti (ümbritseb üks kiht follikulaarepiteeli rakke). Looma vananedes folliikulite arv väheneb. Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Primaarsed sisaldavad suuremaks kasvanud prim. ootsüüti (ümbritseb
annaabi.ee 
