Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud, veised, sead, närilised, koerad, kassid, aga ka lemmikroomajad nagu kilpkonnad. Eestis on salmonelloos levinud eeskätt haigustekitajatega saastunud toore linnuliha ja munadega, kuid ka toorpiima, piimatoodetega ja mõne muu toiduainega. Haigustekitajaid võib levitada ka haigestunud inimene või haigusnähtudeta bakterikandja, kui ta ise ja temaga suhtlevad inimesed ei järgi hügieeninõudeid. Liha- ja munasaadusi on soovitatav süüa pärast vähemalt +75-76ºC juures läbi kuumutamist. Salmonellad ei hävi madalamal temperatuuril. Erilist tähelepanu tuleb pöörata toidu kuumutamisele grillimisel, kus temperatuur jääb sageli vajalikust madalamaks. Oluline on vältida toiduainete ristsaastumist, mis tähendab seda, et toored toiduained eriti liha tuleb hoida ning töödelda eraldi valmistoodetest. Escherichia coli
(guljass, raguu, pilafiliha, saslõkiliha). Hakklihast tooted on kotletid, pihvid, biifsteek, lihapallid, frikadellid. Liigitatakse hakklihast pooltoodeteks (jahutatud, külmutatud), valmistoodeteks praetud, keedetud, küpsetatud (kuumalt, jahutatud, külmutatud) ning hakkliha-taigna pooltoodeteks (pelmeenid) kuumtöötlemata tooted, mille lihasisaldus on vähemalt 20%. Nende toodete valmistamisel kasutatakse siiritud koduloomade, -lindude või ulukiliha, pekki või rasvast liha, munasaadusi, sibulat, küüslauku, saia või paneerimisjahu, soola ja maitseaineid. Hakkliha jaguneb naturaalseks ja lisanditega hakklihaks lisatud soola, maitseaineid, taimse päritoluga tooteid (sojavalk, riis) joogivett ja lisaaineid. 3.KALAD JA VEE SELGROOTUD NING TOOTED NEIST 3.1. Kala keemiline koostis ja toiteväärtus Keemilise koostise ja toiteväärtuse poolest on kala lähedane loomade lihale. Kala omastatakse inimese organismi poolt kergesti. Kala sisaldab 13..