ägedat haigestumist lindudel, suremus kuni 100%, peapiirkonna turseid, naha ja limaskestade sinakust, veresoonte seina läbilaskevõime tõusu ja sellest tingitud verevalumeid sooltes ja trahheas. Madala tõvestusvõimega põhjustavad hingamiselundites põletikku, kõhulahtisust, suremus puudub või on väike. Sageli jääb märkamatuks muude haiguste taustal. Levik: sõnniku, inventari, sõidukite, munaladude ja kastide, inimese vahendusel, otse kontaktiga · Viirus siseneb hingamisteede limaskestade kaudu, seondudes epiteelirakkude pinnal ekspresseeritud siaalhappe molekulidega. Hingamisteid kattev ripsepiteel koos lima tootvate rakkudega on viirusele selliseks kaitsebarjääriks, mida paljud viirused ei suuda ületada. Viiruse sisenemist epiteelirakku saavad takistada IgA atikehad, mis on tekkinud sama antigeeni eelneva kokkupuute tagajärjel, vähemal määral
viiurs kanadel. Vaktsineeritud põhikarja linnud infitseerusid ja viirus levis vertikaalselt muna kaudu. Harilikult jäi viirusnakkus latentseks kuni kana saavutas suguküpsuse, siis viirus reaktiveerus ja eritus munade ja sõnnikuga. Levik: Viirusele on vastuvõtlikud igas eas linnud kõik tõud. Enam vastuvõtlikud on broilerid ja pruunkanad. Endeemilist EDS esineb paljudes piirkondade. Viirus levib vertikaalsel ja horisontaalselt, peamiselt kontamineerunud munade kogumisrennide ja munaladude kaudu. Harva võib sporaadilist EDS tuvastada isoleeritud karajdes. Sel juhul levib viirus kontaktil kodulindudega, kuid sagedamini vee vahendusel, mis on saastunud viirust sisaldava sõnnikuga. Tekib endeemia risk. Peamiselt horisontaaaalne levik toimub kontamineerunud munade ja sõnnikuga. Lisaks ka inimese vahendusel ja vaktsineerims- ja verevõtunõeltega. Patogenees: Organismi sattunud viirus paljuneb esmalt ülemiste hingamisteede mukoosas ja võib põhjustada respiratoorprobleeme