Eredalt rumalaid tegelasi ja toiminguid leidub naljandeis mujalgi: rumal naine väetab lehmalihaga kapsaid ja kuivatab jahudega põrandat, eite-taati otsustavad oma lemmikhärjale kooliharidust anda, mustlane püüab õpetada hobust söömata elama. Äpardusi ja õnnetusi põhjustab samuti liiga põhjalik sisseelamine õhulossidesse, mida tehakse tulevase kasusaamise ja/või tulevase abielu teemadel: nt. vanatüdruk laskub oma munakorvi juures unistustesse, kuidas ta müüb munad, ostab või vahetab üksteise vastu järjest suuremaid koduloomi, siis abiellub jne., ning teeb lõpuks kujuteldavate teenijate või lastega tõreldes järsu käeliigutuse, mis paiskab munakorvi ümber ja munad purunevad (AT 1430). Globaalse leviku ja toreda ahelstruktuuriga on jutt AT 1896, kus rumal poeg või tütar teeb mingi käitumisvea, saab vanematelt korrigeeriva õpetuse, rakendab seda mehaaniliselt vales
lageda taeva all. Eespool kirjeldatud püstolitrikki esitas ta lausa tänavail, käskides end 16 Vadimov & Trivas (1971:96) 28 kõigi nähes laetud püstolist tulistada. Ise tulistas ta vastu savimüüri, kuhu ilmus aeglaselt laiali valguv ,,vereplekk". ,,Meibusi asulas teatas Robert-Houdin, et võib ühe kanamunaga sada inimest toita. Vaatajatele näidati suurt munakorvi. Mustkunstnik lõi munad üksteise järel katki sütele asetatud kastrulisse. Siis segas ta sisu oma ,,nõiakepiga", võttis potist tohutu suure muna ja hakkas seda kandikult inimestele jagama. Imestunud alzeerlased võtsid munatükke, maitsesid neid ettevaatlikult ja veendusid, et sajast munast sai tõepoolest ühe suure muna. Igal etendusel esitas illusionist ka fakiiritrikke. Ta pistis käe ,,sulatinasse"
annaabi.ee 
