Ta valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb. Afiidius (Aphidius colemani) on lehetäide siseparasiit. Areneb munast kuninukkumiseni elusa lehetäi sees. Kahjustuse tagajärjel lehetäi sureb. Munakireslased – vastsed elavad putukate munades. Tõrjutava kahjustaja – nt. õunamähkuri, hernemähkuri munemise ajal lastakse munakireslase valmikud laboratooriumist välja. Juuluklased - kapsaliblika juulukas (Cotesia glomerata) – vastsed elavad kapsaliblika vastsetes – nukud kogumikena hukkunud vastse läheduses. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted Mehaanilise tõrje all mõeldakse põhiliselt mullaharimisvõtteid mis on suunatud umbrohtude hävitamisele
valgust.Taimekahjurite kahjustused hõredama külvi korral avalduvad tugevamini. Umbrohutõrje. Umbrohud nõrgestavad kultuurtaimedelt kasvuruumi,toitained,mullaniiskust, jne.Umbrohud ka taimegaiguste ja kahjurite levitajaiks. Bioloogiline Selgroogsete kasutamine. Paljud selgroogsetest loomadest toituvad putukaist ja kahjulikest närilistest.Suurimat tähtsus omavad putukasööjaist linnud,eriti värvulised. Nugiliste ja röövputukate kasutamine. Eriti häid tulemusi on saavutanud munakireslase kasutamisega,kelle kunstlikuks kasvatamiseks on sisse seatud vastavad laboratooriumid. Seenhaiguste ja bakterite kasutamine.Vähe tegeliku tähtsusega tulemusi. Mehaaniline Kahjurite tapmine. Käsitsi või riistadega.Erimasinad kahjurite tapmiseks on vähe. Korjamine.Käsitsi või liimakärusid või püüniskäärusid. Püüdmine. Mitmesuguseid püüniseid, nagu hiirelõkse,liimivöösid jne. Kahjurite peletamine. Kasutatakse mitmesuguseid hirmutusvahendid samuti mitmesuguseid
annaabi.ee 
