Emastel on viimane tagakehalüli väljasopistatav (Haberman, 1968). Suguelundid paiknevad jooksiklastel tagakeha lõpposas, kujutades endast torujaid liigestatuid organeid, mille tähtsama osa moodustavad munasarjad emastel ja raiad isastel. Mõlemad on paarilised. Raiad on ühe folliikuliga päsmalaadiliselt kokkukeerdunud ja neist väljuvad seemnejuhad ühinevad jämedamaks paiskejuhaks. Paiskejuha tipus asub suguti. Munasarjad koosnevad munajuhale kinnituvatest ovarioolidest, milles valmivad munarakud, ümbritsetult toiterakkudega. Mõlemad munajuhad liituvad üheks, mis avaneb avarasse tuppe. Tupe eesoas avaneb seemnehoidla, kuhu talletatakse isase seeme sugsakti ajal (Haberman, 1968). 3 Jooksiklaste vastsed on samuti rööveluviisiga. Keha on neil painduv ja piklik. Tagakeha tipil kaks lülilist jätket. Vastsetel on lõuad sama võimsad kui täiskasvanud putukatel, aga natukene
ebaregulaarsed tupeverejooksud ning alakõhuvalu. Tugev valu tekib tavaliselt äkki kas vasakul või paremal alakõhus. Tänu tundlikele rasedustestidele ja ultrahelidiagnostikale on emakavälist rasedust võimalik diagnoosida enne sümptomite teket. Kehavälisel viljastamisel on emakavälise raseduse tekke risk mõnevõrra suurem kui loomulikul viljastumisel. Emakavälist rasedust ravitakse nii kirurgiliselt kui ravimitega, eesmärgiga rasedus katkestada. Kui munajuhale kinnitunud embrüo kasvab nii suureks, et munajuha lõhkeb, tuleb munajuha täielikult eemaldada. Kui munajuha on terve, eemaldatakse vaid viljastatud munarakk. Ravimitest kasutatakse tsütostaatilisi ravimeid, mis peatavad embrüo kasvu, nii et see irdub iseenesest. Osa emakavälistest rasedustest katkeb ja möödub (imendub) ilma igasuguse vahelesegamiseta. Rasedus kestus viljastumiset umbes 280 päeva = normaalne raseduse pikkus 38-40 nädalat NB
annaabi.ee 
