struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb reeglina peremeesraku membraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab, ümbrisesse lülitab viiru oma struktuurvalke. Lüütiline viirusnakkus- viirusosakesed aktiveeruvad ja väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib. Lüsogeenne
Viiruse genoom - viiruse kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja. Viiruse geenid viiruse genoomis peab olema kolme tüüpi geene, et genoom saaks paljuneda: replikatsiooni-, regulaator- ja struktuurgeenid. Viirusvalgud igal viirus geenil on vastavad viirusvalgud. DNA-viirused herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), adenoviirused, papilloomviirused jne. RNA-viirused gripiviirus, paragripiviirus, enteroviirus, leetriviirus, mumpsiviirus, marutõveviirus jne. Viiruse kapsiid ümbritseb viiruse genoomi. Koosneb struktuurvalkudest, tihe, tugev, jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega. Viiruse ümbris on mõnede viiruste kapsiidi ümber. Pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist. Lüütiline viirusnakkus viirus, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm. Lüsogeenne viirusnakkus viirus, mis võib lülitada oma genoomi raku kromosoomi ja säilida seal peidetud kujul pikka aega.
Raseduse teisel kolmandikul põetud punetised põhjustavad väärarenguid kolmandikul juhtudest. Nakkus võib põhjustada ka raseduse katkemise. Arenenud riikides on hea vaktsineerimishõlmatuse juures (95% ja enam) punetised peaaegu kadunud ning kaasasündinud punetiste sündroomi ei esine. Kui vaktsineerimishõlmatus aga langeb, tuleb haigus tagasi ja rasedusaegne kahjustus muutub taas võimalikuks. Mumps Mumps on piisknakkuse teel kergesti leviv haigus. Peamiselt kahjustab mumpsiviirus kõrvasüljenääret, mis suureneb ja muutub valulikuks. Vähemtuntud on viiruse kahjustav toime teistele näärmetele nagu kõhunääre, munandid ja munasarjad. Viimaste kahjustus on olnud oluline lastetuse põhjus. Mumpsi korral tekib üsna sageli tugeva peavaluga kulgev mittemädane ajukelmepõletik, mille tüsistusena võib kujuneda kuulmislangus või kurtus. Gripp 8
Ravi ja profülaktika. MMR-vaktsiin: atenueeritud elusvaktsiin leetrite, mumpsi, punetiste vastu. Tapetud vaktsiin ei olnud kaitsev (kasutati vanasti). Leetrid on ka hea kandidaat elimineerimiseks – ainult inimestel, üks serotüüp, aga Aafrikas on raske vaktsineerida… spetsiifiline antiviirusravi puudub, võib ekspositsioonil vastuvõtlikule Ig-d manustada. Viirused mõmm :) 05/06 Mumpsiviirus Üldist. Paramüksoviirused on –ahelaga üheahelalise RNA-ga viirused helikaalses nukleokapsiidis, pleomorfse ümbrisega. Suurus 156…300 nm. Genoom segmenteerumata. Ümbrises on seostumisvalk hemaglutiniin-neuraminidaas HN. Viirus replitseerub tsütoplasmas, sisenevad sulandumisel, väljuvad pungumisel. Indutseerivad rakk-rakk sulandumist, põhjustades multituumseid hiidrakke. Levik respiratoorsete piisakestega, algatavad hingamisteede infektsioni. Paljusid