asuda rünnakule, lastes käiku kõik abinõud, et see jääks viimaseks võitluseks. Kui Crassus teada sai, et gladiaatorid on lahkunud, mõtles ta koheselt uue plaani, kuidas Spartacusel tee kinni panna. Vahepeal liikus Spartacus erakordse kiirusega Velinuse jõeni, kuhu nad jäid peatuma kaheks päevaks, et ehitada sild ja veel üheks, et toimetada sõjavägi üle jõe. Oma luurajate kaudu sai Crassus teada Spartacuse asukohast ja saatis Mummiuse Spartacuse vast vaid selle pärast, et ta taanduks ja siis Crassus ründaks Spartacust teiselt poolt. Siiski tegi Mummius oam moodi ning alustas lahingut gladiaatoriga. Kolm tundi hiljem nägid roomlased, et nad olid kaotanud üle seitsme tuhande mehe tapetuina. 20.PEATÜKK Ka Crassusel ei õnnestunud nüüd Spartacust kinni võtta. Mummiuse lüüasaamisest sai Crassus teada alles järgmisel päeval. Mummiuse leegioni põgenikud jõudsid rooma ja seal
nende järgi nimetati aastat. Konsul oli kõrgeim väejuht. · Kontubernaal (lk 360) adjutant, käskjalg. · Komandör (lk 362) - sõjalaeva ülem Eesti kaitseväes; väeüksuse ülem mõnes riigis. · Buktsiin (lk 363) sarvetaoline puhkpill; tarvitati peamiselt sõjaväes. XX peatükk Lahingust Garganuse mäe juures kuni Crixuse matuseni Ratsaluure teatas traaklasele, et Crassuse sõjaväe põhimine osa oli ületanud jõe. Aulus Mummiuse lüüasaamisest sai Crassus teada alles järgmise päeva õhtul. Hukkamõistetud hakkasid liisku heitma. Iga kümne sõduri hulgast üks, kes oli saanud liisu, anti liktorite kätte, kes neid alguses peksid ning pärast pea maha raiusid. Kümnenda liisu sai ka Aemilius Glabrio, kes ei põgenenud tahtlikult, vaid teda haarati kaasa. Ta oli alles noor ning astus gladiaatoritele tublisti vastu. Viieteistkümne päevaga