seda objekti, mis on tõene või väär, st propositsiooni. Lausearvutuse ehk lauseloogika (propositional calculus, propositional logic, sentential calculus) töötas välja G. Boole (1815-1864). Lauseloogika moodustab koos predikaatloogikaga nn klassikalise loogika, mille konstrueerimisel on arvesse võetud traditsioonilise loogika kolme põhiseadust: samasusseadust, vastuolu vältimise seadust ja välistatud kolmanda seadust. Samasusseadus tagab väidete ja märkide mulutumatuse arutluse käigus ning vastuolu vältimise seadus ja välistatud kolmanda seadus moodustavad kokku printsiibi, mille järgi iga väide on kas tõene või väär ning pole kolmandat võimalust. D7.1. Klassikaline loogika on kahevalentne (bivalent): igal lausel saab olla üks kahest tõeväärtusest (truth value), mille nimetusteks on tõene (true) või väär (false). Lausete tõeväärtusi tõene ja väär tähistatakse mitmesugustel viisidel. Ingliskeelsetes
objekti, mis on tõene või väär, st propositsiooni. Lausearvutuse ehk lauseloogika (propositional calculus, propositional logic, sentential calculus) töötas välja G. Boole (1815-1864). Lauseloogika moodustab koos predikaatloogikaga nn klassikalise loogika, mille konstrueerimisel on arvesse võetud traditsioonilise loogika kolme põhiseadust: samasusseadust, vastuolu vältimise seadust ja välistatud kolmanda seadust. Samasusseadus tagab väidete ja märkide mulutumatuse arutluse käigus ning vastuolu vältimise seadus ja välistatud kolmanda seadus moodustavad kokku printsiibi, mille järgi iga väide on kas tõene või väär ning pole kolmandat võimalust. D7.1. Klassikaline loogika on kahevalentne (bivalent): igal lausel saab olla üks kahest tõeväärtusest (truth value), mille nimetusteks on tõene (true) või väär (false). Lausete tõeväärtusi tõene ja väär tähistatakse mitmesugustel viisidel. Ingliskeelsetes
annaabi.ee 
