] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas
nad talvituvad kahjustusteta ja hakkavad varakult kasvama. Rasketel savimuldadel, halvasti kaitstud maa-alal, samuti nõrgemate istikute korral annab mõnikord paremaid tulemusi kevadine istutamine. Istutamist tuleb alustada kevadel esimesel võimalusel, sest karusmarjapõõsaste vegetatsioon algab vara ja juurdumata taimed on väga tundlikud kuiva suhtes. Karusmarjapõõsastel on kasulik kasutada ka multsi. Võrreldes katmata mullaga on multsitud mulla temperatuur suvekuudel veidi madalam, kuid ühtlasem- ei teki mullakoorikut ja väheneb vee aurustumine ning muld püsib niiskem, mulla mikroorganisme, vihmausse jt. mullaasukaid on arvukamalt ja nende tegevus intensiivsem, muld on küpsem ning huumuse- ja toitainesisaldus suurem, jääb ära mullaharimine ning seoses sellega ka juurte purustamine ja sügava mullakihi tihendamine, väheneb erosioon kallakutel, põõsastel on
hekikääridega on väga raske suuremaid pindu tasaseks lõigata. Mida tihedamalt laam on istutatud, seda enam vajavad taimed toitaineid. Laama tuleks väetada neljandiku kuni poole normi ulatuses puu-ja põõsaste kevadväetisega mais ja juunis ning sügisväetisega augustis. Noor laam vajab rohkem nii toitu kui ka vett, et kiiresti ühtlaseks ja tihedaks kasvada, vanemat laama tavaliselt ei kasteta, kindlasti pole seda vaja teha, kui taimede alune on multsitud. Rikkalikult õitsevat laama pöetakse kohe pärast õitsemist, et taimed jõuaksid järgmise aasta õite ajaks uued tugevad võrsed kasvatada, kui taim õitseb eelmise aasta võrsetel (Laane, Laane 2005). 4.13. Rhus typhina Äädikapuu 4.13.1. Kirjeldus Joonis 15. Äädikapuu (Bakker) Äädikapuu e harilik sumahh (Rhus Typhina) nimele on erinevaid seletusi. Typhina sarnaneb sõnale typha (hundinui). Viide õiekobara sarnasusele hundinui pruuni osaga.
annaabi.ee 
