Puutuhk on ka väetise allikas kuid selle hulka ei kuulu olmeprahituhk ja kondijahu see on hea fosfori, kaaliumi ja lubja-allikas. Lämmastikurikkad on verejahu, virts (lahjendada 1:10) , igasugused leotised (sõnniku, nõgese jms). Väetada võib ka kõdusõnnikuga, aga pidage seda meeles ,et kasutada ainult sellist kõdusõnnikut mis on täiesti lagunenud , mullataoline. Toores, kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ka osa multsimaterjale tarvitab kõdunemisel lämmastikku nt puukoor, saepuru, oksahake. Jäme puukoorepuru ei sobi üldiselt väiksemate püsikute multsimiseks. 4 Kunstväetistest sobivad püsikutele kõige paremini kloorivabad fosfor- ja kaaliumväetised (teevad õitevärvi erksamaks, parandavad seisu-, haigus ja talvekindlust). Lämmastikuga
vajab liiga palju voolu. Veelgi eksootilisemad meetodid nagu laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid osutunud liiga ohtlikuks, kalliks farmis kasutamiseks või on läinud vastuollu mahepõllumajanduse põhimõtetega. Mults - teiste kultuuride kasvatamine põhikultuuri vahel (all) - taimede vahed võib katta ka põhk või siis näiteks lambasõnnik maasikate vahele - saab kasutada ka kilemultsi vms materjale, näiteks tehakse looduslikest materjalidest multsimaterjale, mis mulda kündes lagunevad ja ei tekita seega mingeid probleeme Bioloogiline tõrje - looduslike vaenlaste kasutamine umbrohutõrjel - piirdub vaid mitmeaastaste taimedega madala väärtustega maadel nagu karjamaadel ja metsades - bioloogiline tõrje pole olnud tõhus kiiresti arenevate üheaastaste umbrohtude tõrjel Putukad peamine biotõrje vahend maapealsete umbrohtude tõrjel. Näiteks kärsakas teatud ohaka
annaabi.ee 
