Kilemults vähendab hooldustööde mahtu, kiirendab saagi valmimist, suurendab esimesel saagiaastal saagikust. Ka tavaviljeluse korral on viljade määrdumise vältimiseks 5 vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida niisutamisvõimalus, teisalt on see üsna suur kulutus. (www.maasikad.ee) 3. Terve seeme ja istutusmaterjal need on hea saagi saamise aluseks. Põllumees peab teadma kust ta oma seemne või taime ostab ning kas see on ka kvaliteetne. 4. Haiguskindlate sortide kasvatamine 5
(Jänes, Niiberg 2001). Kasvuaegseks kevadiseks väetamiseks sobivad Kemira väetised, sealhulgas Cropcare 6-11-24 jt. Noortele puudele tuleb väetist anda 30-60 g/m2, saagieas puudele 70-90 g/m2. Kemira Bio väetiskogus noortele puudele on 125 g/m2, saagieas puudele 150 g/m2. (Jänes, Niiberg 2001) Noores eas puude puhul on efektiivne multsida võraalust turbaga, komposti või sõnnikuga. Raskemal mullal kaevatakse multsimaterjal sügisel mulda, kergema mulla korral mitte. Tänu multsile ei külmu maapind võra all nii tugevasti, niiskus püsib maa sees ja mikrobioloogilised protsessid elavnevad. Soovitatav on kasutada ka leheväetamist. Selleks sobib näiteks Ferticare 14- 11-25. (Jänes, Niiberg 2001) Pärast sagi koristamist on hea väetada fosfor- ja kaaliväetistega, kaevates need mulda. (Jänes, Niiberg 2001). N, P, K lämmastik, fosfor, kaalium on taime põhitoitained, mis mineraalväetises esinevad N, P2O5 ja K2O-na. (Kiislar 1969) Saagi kogumine
annaabi.ee 
