sigK kodeerib prekursorvalku, mis protsessitakse aktiivseks valguks. Seejärel aktiveeritakse K moduloni geenid, millest paljud on seotud spoori kesta sünteesiga. 35. Streptomütseetide ja müksokokkide diferentseerumise regulatsioon. Streptomyces'e sporulatsioon Perekonda Streptomyces kuuluvad bakterid kuuluvad aktinomütseetide gruppi. Need graampositiivsed mullas elavad bakterid moodustavad hargnevaid niidistikke e. mütseeliume. Streptomütseetide puhul toimub kompleksne multitsellulaarne diferentseerumine, millel 2 faasi: 1) Vegetatiivne mütseeliumi kasv optimaalsetes tingimustes; 2) Reproduktiivne mütseeliumi kasv nälgimise korral. Reproduktiivsel kasvamisel mütseelium diferentseerub niidistiku pinnalt kasvavad välja õhu kätte ulatuvad spoore moodustuvad struktuurid, mida nimetatakse sporangiumiks. Sporangiumiks spetsialiseerunud hüüfid võivad koosneda pikkadest, 50 või enamat spoori moodustavast rakkudeahelast. Diferentseerumise käigus
hetkeline väljapääs olukorrast viib hiljem rakkudele kahjulike mutatsioonide akumuleerumisele. 84 18. Sporulatsioon ja rakkude diferentseerumine Sporogeensete bakterite (Bacillus, Clostridium, Streptomyces, müksobakterid) spoorid on võimelised pikaajaliselt taluma ekstreemseid keskkonnatingimusi. Sõltuvalt organismist toimub sporulatsioonil kas individuaalsete rakkude etapiviisiline diferentseerumine spoorideks või kompleksne multitsellulaarne areng, kus spoorid arenevad ainult osadest rakkudest. Bacillus subtilis'e sporulatsioon Soodsates kasvutingimustes jagunevad B. subtilis'e rakud vegetatiivselt, kuid nälgimisel või suure rakutiheduse korral hakkavad järk-järgult toimuma morfoloogilised muutused. Rakud valmistuvad jagunema asümeetriliselt. Sporulatsioonil eristatakse erinevaid staadiume. Enne sporulatsiooniseptumi moodustumist (see koosneb 2-st membraanist, mille vahel on õhuke
annaabi.ee 
