tihti, Eesti viimased WMS-teenusena kättesaadavad metsanduslikud ortofotod pärinevad aastatest 2014/2015. Joonis 1. CIR Metsanduslik ortofoto (Maa-amet, 2009) 4 2. MAAVARAD 2.1 Uurimine ja planeerimine GIS on ideaalne platform ühendamaks maavarade uurimiseks kasutatavaid andmeid. Maavarade uurimiseks kasutatakse geoloogilisi kaarte, hüperspektraalseid andmeid kui ka multispektraalseid satelliidipilte (ESRI, 2006). GIS andmebaasi loomine aitab valitsusel reguleerida kaevandamist ja annab hea ülevaate kaevanduste võimalikest mõjudest keskkonnale. Integreerida saab erinevad uurimisandmed, nagu näiteks geofüüsikalised pildid, geokeemilised andmed, geoloogilised kaartid, radiomeetrilised uuringud, puuraugud ja mineraalide ladestud (Phifer, 2012). GIS-i saab kasutada kogu kaevandusperioodi jooksul, alustades esmastest uuringutest kuni kaevandamise lõpuni
on 24* IP, mis vastab rahvusvahelise vööndisüsteemi (UTM ja NL42) 34. Ja 35. Tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks on X-telg nihutatud telgmeridiaanist 500 000 m lääne poole. Kaardi mõõtkava on 1:50 000. Digitaalse andmebaasiga baaskaart on koostatud kaugseire andmete alusel valmistatud 1:50 000 mõõtkavaliste mustvalgete ortofotode interpreteerimise tulemusena, kusjuures abimaterjalina kasutati multispektraalseid (valevärvus) ortofotosid mõõtkavas 1:100 000. Rlieef transformeeriti vanadelt Nli kaartidelt (metsaste alade relieefikujutis ei vasta alati täpsus nõuetele). 39. Kirjelda kaartidejaotust ulatuse,sisu ja ülesande poolest. Kirjelda toporaafilise kaardi ja plaani mõistet. On see vahetegemine tänapäeval aktuaalne? (raamatus on sellest juttu lk 127-128, arvan, et mõistlik oleks teema sealt selgeks teha . Panen alla
ookeanist tagasi peegeldunud päikesevalgusega. Passiivsed andurid on kasutusel näiteks fotograafias, laengsidestusseadistes ja radiomeetrites ning infrapunakiirguse mõõtevahendites. Kuna värvuse järgi on võimalik eristada erinevaid aineid ja materjale, tuleb kasuks registreerida võimalikult paljude erinevate spektrivahemike sensorini jõudnud signaali tugevust. Spektrivahemike arvu järgi eristatakse monokromaatilisi, multispektraalseid ja hüperspektraalseid sensoreid. Kanalite arvu kasvuga kahaneb aga ka paraku ühte kanalisse jõudev kiirgusenergia, mille kompenseerimiseks tuleb suurendada piksli mõõtmeid ehk vähendada resolutsiooni. Näiteks ühe kõrgeima lahutusvõimega satelliidil IKONOS monokromaatilise reziimi suurus on 1 m, multispektraalses reziimis aga 4 m. Päikeselt pärineva ja maalt peegeldatud kiirguse kõrval mõõdetakse ka Maa süsteemist pärinevat pikalainelist kiirgust
annaabi.ee 
