audio- kui videoinfot- AVI, MP4, FLV jne) ja pakkimissüsteeme/kodekeid (MPEG-4, divX/xVid jne). AVI enamasti sisaldabki videot, mis on MPEG-2/MPEG-4 kodeeringus. Eesti digitelevisioon töötab MPEG-4 kodeeringus (enamus Euroopa riike MPEG-2, aga ka Elioni DTV). MPEG-7 ja MPEG-21 on MPEG standardid, mis defineerivad pigem sisu kirjeldamist kui selle tihenduseks kasutatavaid kodeerimismeetodeid. MPEG-7 on ametlikult tuntud nimetuse all Multimedia Content Description Interface ja annab multimeediasisu kirjeldamiseks vajaliku keele DDL (Description Definition Language). MPEG-21 annab sisule tervikliku raamistiku, mis sisaldab lisaks igasuguse multimeediumi ,,digiüksuse" kirjeldusele ka andmeotsingut, andmepöördust, salvestamist ja sisu autoriõiguste kaitset defineerivat standardit. Striimimisel laialt kasutatav Flash Video formaat (FLV)- seal sisalduv videovoog on On2 TrueMotion VP6 (H.263 /H.264 standardil põhinev), kuid see toetab veel tervet rida muid kompressiooniskeeme
Sotsiaalne elustiilisurve – lahenduste kasutatavuse ja turvalisuse üle kiputakse otsustama naabri käitumise, mitte aga põhjaliku skeptilise analüüsi alusel. Tavainimene pigem ei mõistagi, kuidas kahest välimuselt "samasugusest" tugijaamast üks võib osutuda turvaliseks ja teine mitte, samuti ei pruugi lihtinimene mõista tagajärgi, mis kaasnevad "UPnP" lubamisega oma võrgus. Seadme otstarbe mittevastavus – sotsiaalselt survestatud multimeediasisu (muusika, filmid, pidev ühendus sotsiaalvõrgustikega) tekitab ebamõistliku koormuse odavale tugijaamale, mis loodi lahjat veebisurfamist silmas pidades. Küberkuritegevuse kasv – ründaja huvi on üldjuhul mitte võrgu põhjalaskmine võimsa ilutulestiku saatel, vaid otse vastupidi – vaikne ja jätkusuutlik väärkasutus, mille käigus õnnestuks koguda müügikõlbulik kogus privaatse iseloomuga infot või, rünnates installatsiooni