võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine. Õppekavas tuleb edukalt läbida kõik osad, kooli ja kogukonna lapsed peavad sotsiaalselt integreerima, iga laps tuleb suunata positiivse minapildini ning kõikidele õpilastele püütakse rajada võrdsed tingimused. Peaeesmärk on siiski üles kasvatada kakskeelseid, kakskeelse kirjaoskuse ja multikultuursusega lapsi. Kahe õppekeelega koolide põhimõte on keelte lahushoidmine ja eristamine, igas õpisituatsioonis kasutatakse ainult ühte keelt. Rahvusvahelised koolid õpetavad enamuskeele vahendusel(tavaliseks on selleks inglise keel) ja võivad lülitada õppekavasse sisse ka mõne kohaliku keele. Tavaliseltt on selle kooli eesmärgiks kakskeelsus ja kakskultuursus. Rahvusvahelised koolid on valdavalt mõeldud jõukamatele peredele, kus lapsevanemad maksavad maksavad õppimise eest õppemaksu.
•Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas –Rahvuseline mitmekesisus –Religioosne mitmekesisus –Rassiline mitmekesisus –(Majanduslik mitmekesisus) –Seksuaalsete orientatsioonide mitmekesisus •Kokkuvõtvalt – liberaalne suhtumine inimestesse ja ühiskonda •Alates 1990ndatest on aga selgelt toimunud tagasiminek rahvusliku ühtsuse poole. Suund nö nation-building´u poole. Riiki nähakse taas ühe rahvuse territooriumina. •Põhjus – domineeriv grupp on hakanud kartma, et multikultuursusega on mindud liiga kaugele ning vähemusgrupid on neid ohustamas. •Odavam tööjõud •Segarassilised lapsed (“Mind ei häiri teised rassid… kuni nad minu lastelaste vanemad pole”) •Traditsioonidest tulenevad lõhed •Religioosne konflikt •Terrorism •Assimileerimine ehk sulandumine – püüe võõramaalased samastada kohalikega –Ranged keelelised nõuded hariduses ja erasektoris (Eesti kuulub siia alla) –Ebasoosiv suhtumine religioossesse mitmekesisusse
annaabi.ee 
