Tema piinad lõppesid, kui Hitler tegi enesetapu ja Saksamaa alistus. 3. Vali ÜKS tegelane, keda tahad kirjeldada detailselt (nimi, vanus, välimus, isikupära, kõnepruuk, tegutsemise motiivid, vahendid, mis ta valib). Roman Frister, „Mütsi” minategelane, sündis üksiklapse perre 1928. aastal. Ta on välimuselt pikka kasvu kõhn mees, kellel olid tumedad juuksed ning pruunid silmad. Tema huuled on kitsad, väljendades sihikindlust ja kangekaelsust. Ta omab multikultuurset haridust: saadeb aru nii poola-, saksa-, inglise- kui ka vene keelest. Ta pole tavaline tegelane, tema eesmärgiks on pääseda koonduslaagrist jäädes samal ajal ka ellu. Ellu jäämiseks hakkab ta palju valetama ja petma. Tema häbiväärseim mälestus on magava vangi mütsi vargus. See tähendab, et ta varastab surmalaagris teise mehe mütsi. Mütsita vang kuulub laagri reeglite kohaselt mahalaskmisele. Mees, kellelt Roman mütsi varastas, lastakse maha. Ta ei kahetse,
eliidi kaasamise teel Prantsusmaa “jätku”. Hiljutiste moslemirahutuste taustal ilmneb, et kumbki mudel pole olnud ideaalne. 81% Suurbritannia moslemitest peab end eelkõige moslemiks, alles seejärel Briti kodanikuks. Prantsusmaal on vastav näitaja 46%, aga välisele võrdsusele vaatamata nöögitakse seal immigrante tegelikult rohkem kui Suurbritannias. Saksamaa kantsler Angela Merkel nentis 2010. aastal, et katsed ehitada multikultuurset ühiskonda on läbi kukunud. Merkeli hinnangul senine multikultuursuse kontseptsioon, mille kohaselt erineva etnilise taustaga inimesed võivad elada õnnelikult kõrvuti, ei tööta. Sisserännanud peavad hoopis rohkem integreeruma, sealhulgas õppima saksa keelt. Briti peaminister David Cameron tunnistas 2011. aastal, et „riiklik multikultuursus“ on nurjunud. Tema arvates vajab Suurbritannia tugevamat rahvuslikku identiteeti, et vältida
annaabi.ee 
